P Õ L V A   V A L L A   P Õ H I M Ä Ä R U S

Põlva valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Põlva valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.

I ÜLDSÄTTED

§ 1. Valla omavalitsus

(1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.

(2) Kohalik omavalitsus vallas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

§ 2. Valla omavalitsuse rajanemise põhimõtted

Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine;

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;

3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;

5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;

6) tegevuse avalikkus;

7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 3. Omavalitsuse juhindumine seadustest

Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksustega või nende liitudega.

§ 4. Omavalitsusorganid

Omavalitsusorganid on:

1)volikogu-valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;

2)valitsus-volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

§ 5. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi

Vallal on iseseisev eelarve, volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi.

§ 6. Valla ülesanded ja pädevus

(1) Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

(2) Valla ülesandeks on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, spordibaaside, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Vald täidab riiklikke kohustusi:

1) mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest;

2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust.

§ 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid

(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi;

(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

(3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil.

(4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.

§ 8. (Kehtetu - Põlva Vvk m 31.08.2006 Nr.28 jõust.06.09.2006)

§ 9. Vald avalik-õigusliku juriidilise isikuna

(1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.

(2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

§ 10. Valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi

Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

§ 11. Omavalitsusüksuse rahvusvaheline koostöö

(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.

(2) Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.

(3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindaja.

(4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla  eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.

§ 12. Valla lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika

(1) Vallal on oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika.

(2) Enne valla lipu või vapi kinnitamist esitatakse lipu või vapi kavand arvamuse saamiseks Riigikantseleile.

(3) Valla lipp või vapp ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse lipu või vapi või muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga. Valla lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele.

(4) Valla vappi võib kasutada valla organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla sümbolite kasutamise korrale.

(5) Valla lipu mõõtmed ei või ületada riigilipu mõõtmeid.

(6) Põlva valla lipu valge lipukanga keskosas asub tugeva juurestikuga roheline mänd. Männi kohal lipu ülaääres on kolm sinist viie haruga õit. Mõõtude suhe on 11 : 7.

Piduliku kandelipu varras on valge, vardaehiseks on hõbedane muna.

(7) Põlva valla vapiks on hõbedase vapikilbi keskel asuv roheline mänd. Vapi ülaossa jäävad kolm sinist viieharulist õit. Männi juurestiku ülakontuur moodustab kilbil horisontaalse korrapärase lainelõike. Vapi kilbi allosa on poolringikujuline. Mõõtude suhe on 5 : 4.

§ 13. Valla õiguste kaitse

(1) Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata.

(2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

(3) Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

§ 14. Valla piirid ja halduskeskus

(1) Valla piirid kantakse riigi maakatastri kaardile ja tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) Valla piiride muutmine toimub peale elanike arvamuse väljaselgitamist.

(3) Valla piirid tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel volikogu määrusega sätestatud korras.

(4) Valla halduskeskus asub Mammaste külas.

(5) Valla halduskeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
II VOLIKOGU

§ 15. Volikogu moodustamine

Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.

§ 16. Volikogu liige

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(4) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna.

(5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse §-le 25 lõige 1.

(6) Volikogu liikmel on õigus siseneda valla asutusse ja vallale kuuluvale territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objektil viibimise eeskirju.

(7) Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest volikogu sekretäri kaudu kauem kui 1 kuu vallast eemal viibimisest.

§ 17. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;

1¹) korraliste valimiste vahelisel perioodil ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmete volituste algamisega;

2) tagasiastumisega;

3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmete Põlva vallas;

4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;

5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;

6) nimetamisega Põlva valla kohaliku omavalitsuse ametnikuks;

7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest;

8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;

9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;

10) surmaga.

§ 18. Volikogu liikme volituste peatumine

(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.

(2) Volikogu liikme volitused peatuvad:
1) kui volikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks;

1¹) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni;

2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;

3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;

4) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud.

§ 19. Volikogu asendusliige

(1) Peatunud või ennetähtaegselt lõppenud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige.

(2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega või peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(3) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

§ 20. Volikogu pädevus

(1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:

1)vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

4) koormiste määramine;

5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

6) vallavara valitsemise korra kehtestamine;

7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine;

8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;

9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;

11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;

12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;

14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;

15) vallavanema valimine;

16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;

17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;

19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja ase- esimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;

22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

23) valla esindamise korra kehtestamine;

24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;

25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

25¹) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;

26) rahvakohtunikukandidaatide valimine;

27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;

28) (Kehtetu - Põlva Vvk m 31.08.2006 Nr.28 jõust.06.09.2006)

29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;

31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;

32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;

33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;

34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;

36¹) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;

36²) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;

36³) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;

36⁴) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;

36⁵) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;

36⁶) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine;

37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

(3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

§ 21. Volikogu sõltumatus ja tegutsemine ainult vallaelanike huvides

Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel.

§ 22. Volikogu töö

(1) Volikogu töötab täiskoguna ja komisjonide kaudu. Volikogu kehtestab oma töökorra vastavas reglemendis.

(2) Volikogu saab oma käsutusse rahalised vahendid töö korraldamiseks volikogu poolt määratud suuruses.

(3) Volikogu tegevuse tehniliseks teenindamiseks võib volikogu esimees volikogu antud koosseisu volituste ajaks nimetada ametisse volikogu sekretäri. Volikogu sekretär:

1) korraldab volikogu otsuste ja määruste avaldamist ja töö avalikustamist;

2) protokollib vallavolikogu istungid;

3) vormistab volikogu õigusaktid vastavuses käesoleva põhimäärusega ning haldusdokumentide vormistamise nõuetega;

4) korraldab vallavolikogu kirjavahetust;

5) täidab volikogu esimehe teisi seaduslikke korraldusi.

§ 23. Vallavolikogu eestseisus

(1) Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad vallavolikogu esimees, vallavolikogu aseesimees ning alatiste komisjonide esimehed.

(2) Eestseisus teeb ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja vallavolikogu töökorralduse kohta.

(3) Eestseisuse koosolekust võtab osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige.

(4) Eestseisuse otsused volikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

§ 24. Volikogule esitatavate otsuste ja määruste projektide viseerimine

Volikogule esitatavad otsuste ja määruste projektid peavad olema viseeritud vallasekretäri

poolt, finantsdokumentide projektid ka pearaamatupidaja poolt.

§ 25. Volikogu õigusaktide algatuse õigus

Volikogu õigusaktide algatuse õigus on vähemalt kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, vallavalitsusel, vallavanemal või vähemalt ühel protsendil vallaelanikel.

§ 26. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine

(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse väljapanekuga vallakantseleis.

Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis  toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

(3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

(4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(5) Volikogu määrused ja otsused on kättesaadavad kõigile isikutele valla raamatukogude kaudu. Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad kõigile isikutele vallasekretäri kaudu.

(6) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal  kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.

(7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles.

(8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks.

§ 27. Õigusaktide täitmise arvestus

Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär.

§ 28. Volikogu liikme arupärimine

Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta vastavale ametiisikule. Vastus arupärimisele tuleb esitada ühe kuu jooksul kirjalikult või suuliselt volikogule ja volikogu liikmele.

§ 29. Tööandja kohustus volikogu liikme ees

(1) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu tööst ning täita volikogu antud ülesandeid.

(2) Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama vähemalt kaks päeva.

§ 30. (Kehtetu - Põlva Vvk m 31.08.2006 Nr.28 jõust.06.09.2006)

III VALLAVALITSUS

§ 31. Vallavalitsus

Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid.

§ 32. Vallavalitsuse liikmed ja struktuur

Vallavalitsuse liikmete arvu, valitsuse struktuuri ning valitsuse liikmed kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Ametikoha järgi kuulub valitsuse koosseisu vallavanem.

§ 33. (Kehtetu - Põlva Vvk m 31.08.2006 Nr.28 jõust.06.09.2006))

§ 34. Volikogu õigused vallavalitsuse õigusaktide osas

Volikogul on õigus valitsuse määruseid ja korraldusi muuta ja tühistada, kui need on vastuolus seaduste või volikogu otsustustega. Volikogu poolt valitsuse otsustuste muutmise või tühistamisega kaasneda võiv materiaalne kahju hüvitatakse valla eelarvest. Vallavalitsuse süülise ebaseadusliku tegevuse korral vastutavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarselt vallale tekitatud kahju eest.

§ 35. Nõuded vallavanemale

Vallavanemaks võib olla teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus.

§ 36. Vallavanema esindusõigus

Vallavanem esindab valda ainuisikuliselt seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

§ 37. (Kehtetu - Põlva Vvk m 31.08.2006 Nr.28 jõust.06.09.2006)

§ 38. Vallavanema valimine

(1) Vallavanema valib volikogu kuni neljaks aastaks.

(2) Vallavanema valib volikogu peale volikogu esimehe valimisi ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates.

(3) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Volikogu liikmest vallavanema kandidaadid osalevad samuti vallavanema valimisel toimuvas hääletamises.

(4) Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande, kui nad seda varem andnud ei ole.

(5) Igal vallavanema kandidaadil on õigus kuni 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm.

(6) Igal volikogu liikmel on õigus esitada vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust.

(7) Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemise komisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel.

§ 39. Vallavalitsuse moodustamine

(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast õigus moodustada valitsus.

(2) Valitsuse liikmete arvu, kuid mitte vähem kui viis liiget määrab volikogu vallavanema ettepanekul.

(3) Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul.

(4) Vajaduse korral täiendada valitsuse koosseisu väljalangenud liikme asendamiseks esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme kandidatuuri.

(5) Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega.

(6) Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(7) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks enne volituste tähtaega vallavanemale, kes edastab selle volikogule.

§ 40. Valitsuse volituste tähtaeg

(1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast.

(2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

§ 41. Valitsuse liikme või vallavanema asendamine

(1) Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema pikaajalise haiguse või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni volikogu poolt määratud isik.

(2) Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni.

(3) Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. Vallavanem võib esitada kinnitamiseks vallavalitsuse sama koosseisu.

(4) Kui umbusaldust avaldatakse valitsuse liikmele, siis väheneb valitsuse liikmete arv kuni uue, täiendava valitsuse liikme kinnitamiseni.

§ 42. Vallavalitsuse pädevus

Vallavalitsus:

1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

2) organiseerib valla vara valdamist ja kasutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja teised volikogule esitatavate määruste ja otsuste projektid;

3) korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist;

4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele;

5) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;

5¹) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse punkti 20.3 alusel delegeeritud valitsusele;

6) esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus;

7) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras;

8) kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

(2) Vallavalitsus on õigustatud lahendama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt või seadusega jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku pädevusse.

§ 43. Valitsuse õigus volikogu määruste läbivaatamise taotlemiseks

Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

§ 44. Usaldushääletus volikogu aktide vastuvõtmisel

Valitsusel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning sellisel juhul on nõutav volikogu koosseisu häälteenamus.

§ 45. Valitsuse töö korraldamine

Vallavalitsus täidab oma kohustusi õigusaktide andmisega ja nende alusel ülesannete delegeerimisega vallaametnikele või valla asutuste töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, s.h. omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele.

§ 46. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine

(1) Määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist vallakantseleis ning on kättesaadavad kõigile isikutele.

(2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

(4) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist, kui määruses eneses pole sätestatud hilisemat tähtaega.

(5) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

(6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär.

IV VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES

§ 47. Õigusaktide algatamise õigus

(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri.

(3) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

(4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

§ 48. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides

(1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende kehtetuks tunnistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.

(2) Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus - ühe kuu jooksul. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlust võib arutada ka taotleja mitteilmumise korral.

(3) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või kehtetuks tunnistamata, on taotlejal õigus pöörduda kohtusse.

V MAJANDUS JA EELARVE

§ 49. Vallavara

(1) Vallavara on vallale kuuluv vara, mille valitsemise korra kehtestab volikogu.

(2) Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad vallas- ja kinnisasjad ning valla varalised õigused ja kohustused.

(3) Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast.

§ 50. Valla asutused ja osalemine ettevõtluses

(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.

(2) Vallaasutuse asutamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ja muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Asutuse töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

§ 51. Maksud

Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.

§ 52. Koormised

(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

(2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.

(4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.

(5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus.

(6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

(7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.

(8) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

§ 53. Arengukava

(1) Vallal peab olema arengukava. Arengukava käesoleva seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

(3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.

(4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

(5) Vald korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja vallavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

(6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava vallavalitsuse veebilehel.

(7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

(8) Arengukava on aluseks:
1) vallaeelarve koostamisele;
2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele."

§ 54. Valla eelarve

(1) Vallaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.

(2) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides.

(3) Eelarve projekt ning eelarve muudatuste projekt avalikustatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning selle muudatused ja majandusaasta aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. Avalikustamine toimub valla raamatukogude kaudu.

(4) Valla eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 55. Valla eelarve koostamine ja jõustumine

(1) Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava.

(2) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus.

(3) Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajast.

(4) Volikogu võib anda vallavalitsusele õiguse kasutada eelarveväliseid summasid volikogu poolt määratud suuruses ilma volikogu eelneva otsuseta. Selliste summade kasutamise kohta esitab vallavalitsus aruande järgmisele volikogule istungile.

§ 55¹. Majandusaasta aruande kinnitamine

Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras.

VI TÖÖKORRALDUS

§ 56. Töövormid

Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek.

§ 57. Keelekasutus omavalitsusüksuses

Vallavolikogu ja vallavalitsuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda valla ametisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid

§ 58. Volikogu esimees

Volikogu esimees:

1) juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;

2) esindab või volitab esindama valda ja vallavolikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele;

3) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;

4) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;

5) valmistab koos vallavalitsusega ette volikogu määruste ja otsuste projektid;

6) esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorra projekti;

7) otsustab vallavanema välislähetuse ja määrab välislähetuse kulud;

8) kinnitab vallavanema puhkusesekava;

9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

§ 59. Volikogu esimehe asendamine

(1) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige.

(2) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

§ 60. Vallavolikogu ja vallavalitsuse rakendamise kord

Vallavolikogu ja vallavalitsuse rakendumiseks:

1) valitakse volikogu esimees ja aseesimees;

2) senine vallavalitsus esitab tagasiastumise avalduse;

3) valitakse  uus vallavanem;

4) moodustatakse revisjonikomisjon ja valitakse komisjoni esimees, aseesimees ja liikmed;

5) uue vallavanema ettepanekul kinnitatakse uue vallavalitsuse vähemalt viieliikmeline koosseis;

6) moodustatakse komisjonid, valitakse nende esimehed ja aseesimehed ning kinnitatakse komisjonide koosseis.

§ 61. Volikogu kokkukutsumine

(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras.

(2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse § 66 2. lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud nõudeid.

(3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

(4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

§ 62. Volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine

(1) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse paragrahvi 66 punkti 2. alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

(2) Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid.

(3) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus ning vastavad volikogu liikmete küsimustele. Esinemise järjekorra otsustab volikogu.

(4) Volikogu esimehe kandidaadid ei osale teiste kandidaatide arutamisel.

(5) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni.

(6) Volikogu moodustab vähemalt 3-liikmelise häältelugemise komisjoni.

(7) Häältelugemise komisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele.

(8) Valituks osutub volikogu koosseisu poolthäälte enamuse saanud kandidaat.

(9) Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu poolthäälte enamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

(10) Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälte enamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälte enamuse puudumisel alustatakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul.

(11) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

(12) Volikogu aseesimehe valimine toimub volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras.

§ 63. Küsimuste arutelu volikogus

(1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja.

(2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.

(3) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(4) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

(5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

§ 64. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

2) Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(3) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

(4) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 20 1.lõike punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18 ja 24. ettenähtud küsimustes, samuti põhimääruses eraldi märgitud juhtudel otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(5) Volikogule saab üldjuhul esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega vallavalitsus on eelnevalt tutvunud.

(6) Volikogu kinnitab istungil määruse või otsuse projekti koos volikogu tehtud muudatustega või lükkab selle tagasi.

§ 65. Umbusaldusmenetlus volikogus

(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

(2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

(3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige.

(4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

(5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise.

(6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 71 lõikes 4 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse §-s 39 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.

(7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 71 lõikes  4 sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.

(8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

§ 66. Volikogu tegutsemisvõimetus

(1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:

1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;

2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale, või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.

(2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seadusega ettenähtud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

(3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva põhimääruse § 20 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus.

§ 67. Tagasiastumine

Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

§ 68. Volikogu komisjonid

(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed  valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel.

(2) Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ning läbivaatamiseks.

(3) Komisjoni moodustamine ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega.

(4) Komisjoni likvideerimine, reorganiseerimine, selle koosseisu muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu algatusel.

(5) Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, majanduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja haridus- ja kultuurikomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone.

(6) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem.

(7) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest, häälte võrdsuse korral on otsustav esimehe hääl. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallasekretäri kaudu. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist.

(8) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru vallavolikogu ees tehtud tööst.

(9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavolikogule ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt, vallaametnikelt ja vallaasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallavolikogu sekretäriga.

(10) Vallavolikogu komisjoni liikmete, v.a. vallavalitsuse ametnike, osalemine koosolekul hüvitatakse vallavolikogu poolt ettenähtud korras. Kui vallavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine vallavolikogu või vallavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine vallavolikogu poolt sätestatud korras.

(11) Komisjoni liikme tagasiastumisel esitab ta avalduse komisjoni esimehele või aseesimehele, kes teavitab sellest koheselt volikogu esimeest või tema asendajat.

Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumisel loetakse tagasiastunuks kogu komisjon.

(12) Komisjoni liikme tagasikutsumise võib algatada vallavolikogu komisjon, samuti vähemalt kolm vallavolikogu liiget. Komisjoni liikme tagasikutsumine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 69. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

(3) Revisjonikomisjon kontrollib:

1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;
3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.

(4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

§ 70. Volikogule esitatud ettepanekute, avalduste ja kaebuste lahendamine

Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks vallaametnik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, korralduse, otsuse või määruse projekti. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul võidakse kutsuda ka avaldaja või tema esindaja. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu istungi päevakorda, kus kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks.

§ 71. Vallavalitsuse töö korraldamine

(1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust.

(2) Vallavanema äraolekul asendab teda vallavalitsuse liige vallavanema käskkirjaga määratud volituste ulatuses. Käskkirja volitusi ületav asendaja tegevus on õigustühine ja ei too kaasa vallale ega vallavalitsusele mingeid kohustusi. Vallavanema ettenägemata äraolekul (ootamatu haigestumine jms.) asendab vallavanemat kuni volikogu poolt asendamise küsimuse lahendamiseni valitsuse vanim liige.

(3) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

(4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

(5) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(6) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

(7) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(8) Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär.

(9) Vallavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused otsustab vallavalitsus ja informeerib sellest volikogu.

§ 72. Valitsuse liikmete tööjaotus

Vallavalitsuse liikmete igapäevane töö toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallaametnikele ja vallaelanikele.

§ 73. Vallavanem

Vallavanem:

1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires;

3) annab vallavalitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;

5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;

6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi;

8) kinnitab vallavalitsuse töötajate ja ametnike töösisekorra eeskirjad;

9) esindab valda pangas, suhetes teiste isikutega, lepingute sõlmimisel ja kohtus erivolituseta;

10) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

§ 74. Istungite ja koosolekute protokollid

(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(2) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.

(3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

(6) Vallavalitsuse istungite ning komisjonide koosolekute protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele vallasekretäri kaudu.

(7) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(8) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

VII VALLA TEENISTUSE PÕHIALUSED

§ 75. Omavalitsusteenistus

Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse tegevust reguleeriv seadus ning sellest tulenevad valla õigusaktid.

§ 76. Isikute sotsiaalsed garantiid

(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:

1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

3) seoses umbusalduse avaldamisega.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:

1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul;

2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

(3) Puhkusetoetus

Vallaametnikule makstakse põhipuhkusega seoses puhkusetoetust ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkuse üleviimisel järgmisele tööaastale makstakse puhkusetoetust ka eelmise tööaasta eest. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta.

(4) Hüvitus teenistusest vabastamisel

1) Teenistusest vabastamisel valla ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži:

alla kolme aasta - kahe kuu ametipalk;

3 - 5 aastat - kolme kuu ametipalk;

5 - 10 aastat - kuue kuu ametipalk;

üle kümne aasta - 12 kuu ametipalk.

2) Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk.

3) Teenistusest vabastamisel vanuse või valla süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk.

§ 77. Vallasekretär

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seadusega sätestatud korras vallavanem.

(2) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

(3) Vallasekretär:

1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;

2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;

3) korraldab vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist;

4) korraldab volikogu määruste avaldamist ja töö avalikustamist;

5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;

6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;

7) hoiab valla vapipitsatit;

8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;

9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

10) informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste sisseviimise kohta;

11) teeb notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja piirides;

12) kinnitab valijate nimekirja;

12¹) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;

12²) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 2. lõikega;

13) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid.

(4) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem.

§ 78. Vallakantselei

(1) Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks on vallavalitsuse töö tehniline tagamine.

(2) Vallakantselei:

1) kogub vallavolikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid;

2) tagab vallavalitsuse istungite protokollilise teenindamise;

3) vormistab vallavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise nõuetega ning esitab allakirjutamiseks;

4) tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise;

5) tagab protokollidest ja õigusaktidest koopiate ning väljavõtete edastamise vastavalt korrale;

6) võtab vastu posti, registreerib, süstematiseerib ja edastab adressaatidele;

7) tagab tööks vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilimise;

8) korraldab vallavalitsuse kirjavahetust;

9) väljastab tõendeid ja õiendeid;

10) peab valla registreid;

11) (Kehtetu - Põlva Vvk m 31.08.2006 Nr.28 jõust.06.09.2006)

12) vormistab perekonnaseisualaseid dokumente;

13) koostab ja esitab nõutavad statistilised aruanded;

14) korraldab valla kaadritööd;

15) täidab volikogu esimehe, vallavanema või vallasekretäri teisi seaduslikke korraldusi.

§ 79. Külavanem

(1) Küla koosolekul võidakse valida külavanem.

(2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

(3) Volikogu võib võtta vastu külavanema statuudi, milles määratakse külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

§ 80. (Kehtetu - Põlva Vvk m 31.08.2006 Nr.28 jõust.06.09.2006)

§ 81. (Kehtetu - Põlva Vvk m 31.08.2006 Nr.28 jõust.06.09.2006)

§ 82. (Kehtetu - Põlva Vvk m 31.08.2006 Nr.28 jõust.06.09.2006)

§ 83. (Kehtetu - Põlva Vvk m 31.08.2006 Nr.28 jõust.06.09.2006)

VIII PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, JÕUSTUMINE JA MUUTMINE

§ 84. Valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 toimub vallavolikogu määrusega.

(2) Põhimääruse kinnitamiseks või selle muutmiseks tuleb volikogu istungitel läbi viia vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

(3) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.