Kinnitatud Põlva Vallavolikogu

                                                                                                                                27.11.2008. a määrusega nr 104

Põlva Vallavolikogu 31 .märtsi 2005. a määruse nr 80 „Põlva valla  jäätmehoolduseeskirja" muutmine

P Õ L V A   V A L L A   J Ä Ä T M E H O O L D U S E E S K I R I

I ÜLDSÄTTED

1. Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Põlva valla haldusterritooriumil.

2. Eeskirja täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Põlva valla haldusterritooriumil.

3. Jäätmehooldust Põlva vallas korraldab Põlva vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Põlva valla põhimäärusele.

II MÕISTED

4. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

4.1. jäätmed - mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

4.2. olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid.

4.3. segaolmejäätmed - olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass;

4.4. aiajäätmed - risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed;

4.5. ehitusjäätmed - ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas;

4.6. suurjäätmed - suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid jne.);

4.7. ohtlikud jäätmed - oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 6 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid, televiisorite kineskoobid, külmkapid jne.)

4.8. taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) - jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks;

4.9. vanametall - kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed;

4.10. vanapaber ja papp - puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp;

4.11. ökoloogilised kuivkäimlad - kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet.

4.12. probleemtoode - on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. (Jäätmeseaduse § 25 järgi - patareid ja akud, elektri ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja nende osad k.a. rehvid jne.)

4.13. jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed (jäätmeseaduse § 66-69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum)

4.14. kinnistu valdaja - kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik;

4.15. jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine;

4.16. jäätmekäitluskoht - on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

4.17. jäätmekäitlusettevõte - ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel;

4.18. jäätmehooldeleping - jäätmetekitaja, kinnistu valdaja või varahoolduse ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;

4.19. jäätmekogumisvahendid - kotid, konteinerid, mahutid jm. anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed;

4.20. jäätmete taaskasutamine - jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel, või seda ettevalmistav tegevus;

4.21. klaaspakend - kasutusest kõrvaldatud klaaspakend (klaaspudelid);

4.22. kompostimine - orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel;

4.23. kompostor - orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav spetsiaalne mahuti;

4.24. prügila - jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel;

4.25. pakend - mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani .

4.26. pakendijäätmed - on mistahes pakendid või pakendimaterjalid, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 mõistes, välja arvatud tootmisjäägid.

4.27. korraldatud olmejäätmete vedu - on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Põlva Vallavolikogu poolt korraldatud eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

4.28. keskkonnajärelvalve asutus - keskkonnainspektsioon, KOV volikogu poolt volitatud isikud.

4.29. puhastusala - haljasala, muu maa või kõnnitee, mis asub kinnistu omaniku krundi või maakasutaja krundi ja avaliku sõidutee vahel.

III JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID

5. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

6. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Põlva Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi.

7. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a segaolmejäätmed) kogumisvahenditele tuleb kirjutada kogutava jäätmeliigi nimetus.

8. Juriidilisest isikust jäätmevaldaja korraldab oma jäätmete kogumist, taaskasutamist, ladustamist või annab üle jäätmekäitlusettevõttele. Peab koguselist ja liigilist arvestust oma tegevuse tulemusena tekkinud jäätmete ja nende käitlemise üle.

9. Füüsilisest isikust jäätmevaldaja võimaluse piires vähendab kodumajapidamises jäätmete tekkimist. Käitleb ise jäätmeid kohapeal (kogub, sorteerib, veab jäätmete ladestuskohta, taaskasutab) või annab olmejäätmed käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele.

IV OLMEJÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE

10. Jäätmevaldaja (kinnistu valdaja) ülesanded:

10.1. omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühiseid jäätmemahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele;

10.2. korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud ja vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmevaldaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga;

10.3. võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel;

11. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:

11.1. käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 80, 120, 140, 190, 240, 300, 360, 600, 660 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautodesse;

11.2. kaanega varustatud konteinereid mahtuvusega 1500, 2500 ja 4500 liitriseid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;

11.3. kokkusurumise seadmega varustatud mahutid;

12. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahuteid puhastada piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui 1 kord kvartali jooksul.

13. Kogumismahuti peab olema terve ja korralikult suletav. Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb kogumisvahendi omanik või kasutaja (kui jäätmekäitlusettevõttega ei ole kokku lepitud teisiti)

14. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid Põlva vallavalitsus või territooriumi haldav ettevõte. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmenõu (spetsiaalselt jäätmete hoidmiseks valmistatud), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed.

15. Jäätmete kogumise mahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.

16. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse, mille asukoht on kokku lepitud vallavalitsusega. Korterelamutega aladel, kus elamute juurde on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut vallavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal.

17. Jäätmevaldaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnormi: 50 kg 0,1m3 kohta.

18. Jäätmemahuti (konteiner) tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita nii suvel kui talvel (mahuti käsitsi teisaldamise vahemaa max.5 m).

19. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada (suurjäätmed), on lubatud jäätmete ajutine hoidmine jäätmemahuti vahetus läheduses, korraldades nende äraveo hiljemalt 2 päeva jooksul.

20. Jäätmete ajutine jäätmemahuti väline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist (raadiod, televiisorid, külmkapid, akud, segaolmejäätmed jne.).

21. Taaskasutatavad pakendid(klaas, plast, tetra, metall  jne.) tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse segapakendi konteineritesse, pandipakend aga viia vastavasse vastuvõtupunkti. Ülalnimetatud mahutitesse paigutatav pakend peab olema piisavalt puhas, et võimaldada selle taaskasutamist. Lehtklaasi paigutamine segapakendi konteineritesse ei ole lubatud.

22. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

23. Vanametall tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.

24. Kuiv ja mitte määrdunud vanapaber ning kartongpakend tuleb paigutada  üldkasutatavatesse paberi-ja kartongi kogumiskonteineritesse, et võimaldada nende taaskasutamist.

 25. Jäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada:

25.1. ohtlikke jäätmeid;

25.2. jahutamata tuhka;

25.3. lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;

25.4. vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;

25.5. käimlajäätmeid;

25.6. kogumiskaevude setteid;

25.7. nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;

25.8. radioaktiivseid jäätmeid;

25.9. erikäitlust vajavaid jäätmeid;

25.10. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;

26. Eelpool nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on:

26.1. ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt;

26.2. muud eraldi määratud vastuvõtukohad;

26.3. andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

27. Üldkasutatavad eriliigiliste jäätmete kogumispunktide asukohad, kuhu vallakodanikud saavad jäätmeid ära anda, avalikustatakse Põlva valla koduleheküljel ja käesoleva eeskirja lisas.

V OLMEJÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE

28. Põlva Valla haldusterritooriumil asuvad ja tegutsevad jäätmevaldajad loetakse liitunuks korraldatud olmejäätmete veoga alates Põlva Vallavalitsuse ja korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõtte vahelise lepingu jõustumisest ja jäätmeloa väljastamisest. Põlva vallas moodustatakse 1 (üks) jäätmeveo piirkond lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. Põlva valla haldusterritooriumil jäätmevaldaja sõlmib olmejäätmete äraveoks teeninduslepingu ja kooskõlastab veograafikud ainult konkursi korras eri-või ainuõiguse saanud veoettevõttega.

29. Olmejäätmete erineva suurusega mahutite äraveo sagedused jäätmevaldajatele määratakse vallavolikogu poolt, kogemuslikult kogutud andmete põhjal, kuid mitte harvemini kui eeskirja punktis 35.2. toodud.

30. Põlva vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada erandkorras teatud tähtajaks olmejäätmete valdaja tema kirjaliku avalduse alusel, kui ta ise korraldab jäätmekäitluse.

31. Kogutud segaolmejäätmeid tohib ladestada ainult Adiste prügilasse. Peale selle sulgemist 16.juulil 2009.a. tuleb jäätmed ladestada logistiliselt sobivamas euronõuetele vastavas prügilas.

32. Eri- või ainuõiguse saanud jäätmekäitlusettevõte on kohustatud:

32.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;

32.2. ära vedama kogumismahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevale territooriumile;

32.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;

32.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid;

32.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta;

32.6. korraldama jäätmevedu vallakodanikke vähimal häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 23.00-6.00.

33. Jäätmekäitlusettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinerit, kui:

33.1. konteineri mass ületab punktis 17 sätestatud piirväärtust või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogutud jäätmed uuesti sorteerida ja äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud veok;

33.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada nn. vabapuistemeetodil.

34. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid. Seda võib teha ainult jäätmekäitlusettevõte ja jäätmeid kogumismahutisse paigutanud isik.

35. Jäätmevaldaja kohustused jäätmete käitlemisel:

35.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud;

35.2. tellima  jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Sõlmima reaalses mahus (mahuti suurus, veosagedus) lepingu eri- või ainuõiguse saanud ettevõttega jäätmete äraveoks vähemalt üks kord kuus. Juhul, kui väljaspool tiheasustusega ala on elamutes korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja punktile 37, on mahuteid lubatud tühjendada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis.

36. Juhul kui jäätmevaldaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning säilitama prügila valdaja poolt väljaantud kviitungit jäätmete üleandmise kohta;

37. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates - kompostorites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostiaun peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist, kui naabrite vahel ei lepita kirjalikult kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerimist või levitavad ebameeldivat lõhna.

Pargi- ja aiajäätmeid (lehed, rohi, puuoksad jms) ei tohi paigutada olmejäätmete konteinerisse. Kui neid ei ole võimalik komposteerida kohapeal, tuleb organiseerida nende vedu nõuetekohasele komposteerimisväljakule.

38. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.

39. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena eramajavalduste küttesüsteemis.

40. Alates 1.jaanuarist 2010  tuleb tiheasustusaladel asuvatest kortermajadest koguda eraldi biolagunevaid köögijäätmeid, mis tuleb paigutada spetsiaalsetesse kogumismahutitesse paberist või muust  biolagunevast materjalist kottidesse pakitult.  Vastavaid kotte saab jäätmekäitlejalt  või kauplustest ostes. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kilekotte või muid komposteerimisel mittelagunevaid jäätmeid.

41. Vahemikus 1. oktoobrist 1. maini vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides on lubatud oma kinnistu (eramu) territooriumil põletada lahtises tules oksi.

42. Omavoliline jäätmete põletamine on keelatud.

43. Jäätmete ladestamine ja matmine on keelatud.

44. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale.

45. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord on toodud lisas 1

46. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded on toodud lisas 2

VI OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE

47. Põlva Vallavalitus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

48. Füüsiline isik annab tasuta üle oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jne.) ja probleemtooted (vanad televiisorid, külmkapid, akud, patareid jne.) Põlva valla poolt määratud ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringide ajal liikuvasse jäätmekogumispunkti.

49. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni.

50. Juriidilisest isikust ohtlike jäätmete valdaja korraldab ise nende kogumist, vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

51. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid,.

52. Juriidilise isiku ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.

VII PROBLEEMTOODETEST TEKKIVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE

53. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohutus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete probleemtoodetest jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus.

54. Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist.

55. Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud punktis 53 toodud kohustustest, siis probleemtoodetest tekkivate jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab Põlva vallavalitsus.

56. Kodumajapidamises endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmed (v.a. mootorsõidukid, nende osad sh rehvid) saab füüsiline isik tasuta üle anda Põlva valla ohtlike jäätmete kogumispunkti kuni kohustuse üleminekuni tootjale.

VIII PAKENDI JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE NING TAASKASUTAMISE KORRALDAMINE

57. Pakendijäätmed (sh kartongpakend) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada valla taaskasutatavate jäätmete kogumispunktides asuvatesse segapakendi või paberi- ja kartongikonteineritesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

58. Pakend , millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tagastatakse lõppkasutaja või tarbija poolt müügikohta või selle vahetus lähetuses selleks ettenähtud kohta, kus tagastatakse tagatisraha (hakkab kehtima 01.05.2005.a.).

59. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

60. Pakendiettevõtja on kohustatud alates 1. maist 2005 tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

61. Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, va tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

62. Pakendi- ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon Põlva vallavalitsusega.

IX JÄÄTMELUBA, JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE JA ARUANDLUS

63. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele.

64. Isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, registreeritakse tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses

65. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

66. Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid 2 aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale vallavalitsuse ametnikule viimase nõudmisel.

67. Põlva vallas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus Põlva vallas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas Põlva Vallavalitsusele.

X JÄRELEVALVE JA VASTUTUS

68. Põlva vallavalitsus kontrollib jäätmevaldajate poolt käesoleva eeskirja nõuete täitmist vastavalt keskkonnajärelvalve seadusele.

69. Käesoleva eeskirja nõuete mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse ja pakendiseaduse vastavatest paragrahvidest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

70. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelvalve asutuse ettekirjutuse alusel.

71. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused.

72. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 70 nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Põlva vallavalitsus.

XI LISAD

73. Lisa 1. Põlva valla territooriumil asuvate tervishoiu – ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise kord;

74. Lisa 2. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus – ja lammutusprahi käitlemise nõuded.

75. Lisa 3. Nimekiri kogumispunktidest , kuhu Põlva valla elanikud saavad jäätmeid tasuta ära anda.

Lisa 3. Põlva valla elanikke teenindavate jäätmekogumispunktide nimekiri:

1. Ohtlikud jäätmed ja elektroonikaromud(raadiod, telerid, külmkapid, pesumasinad, arvutid jne.):  Roosi 1, Põlva PKM Grupp OÜ territooriumil(ühine punkt Põlva linnaga)

2. Ohtlikud jäätmed:  Kesk 43, Põlva  GT tankla territooriumil (ühine punkt Põlva linnaga)

3. Akud,  vana õli, õlifiltrid: Lukoil Eesti AS tankla territooriumil Mammastes

4. Segapakend + paber ja kartong :  Taaskasutatavate jäätmete kogumispunktides asukohaga   Aarnas pargi servas, Kiumas raamatukogu juures, Tännassilmas endise poe juures,  Mammastes vallamaja juures, Mammastes(Hatiku) - Hatiku suvilate sissesõidutee ääres, Rosmal Päkamäe jalamil,  Peril maja nr 2 poepoolses otsas,  Orajõel Mammaste Tervisespordikeskuse tee ääres, Himmastes külakeskuse juures, Adistes bussipeatuse kõrval,  Eostes Himmaste-Valgesoo tee ääres, Taevaskojas raamatukogu juures, Holvandis bussipaviljoni kõrval,  Partsis Uibujärve tee ääres .

5. Segapakendi kogumiskonteinerid:  Mammastes end.autobaasi parklas, Rosmal  Peri-Andre tee ääres, Mammastes katlamaja juures.