I ÜLDSÄTTED

1. Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehituspraht) käitlemise korra Põlva vallas.

2. Ehitusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

3. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusprahi käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

4. Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Põlva Vallavalitsusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud:

4.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;

4.2. pinnasetööde mahtude bilanss;

4.3. ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad;

4.4. jäätmete edasine suunamine.

5. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada Põlva vallavalitsuses kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta

6. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt (kui see on vajalik) ja vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba (lammutusluba). Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada vallavalitsuses jäätmeõiend.

7. Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse muinsuskaitse ametiga.

8. Põlva vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlevas ettevõttes.

9. Ehitusprahti ,(kui ei vea prügilasse jäätmevaldaja või ehitaja) ei tohi anda käitlemiseks, s.h vedamiseks üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete litsentsi olemasolu.

10. Käesolevas lisas sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest riigi ja Põlva valla õigusaktidest.

II EHITUSPRAHI VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL

11. Ehitusprahi käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

12. Ehitusprahi valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

13. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

14. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja.

15. Ehitusprahi valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

16. Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.

17. Ehitusprahi valdajad on oma tegevuses kohustatud:

17.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

17.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

17.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

17.4. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;

17.5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;

17.6. kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele;

17.7. tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid ehitusjäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;

17.8. teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

III MITTEOHTLIKU EHITUSPRAHI KÄITLEMINE

18. Ehituspraht tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida:

18.1. puit;

18.2. kiletamata paber ja papp;

18.3. metall (eraldi must- ja värviline metall);

18.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);

18.5. raudbetoon- ja betoondetailid;

18.6. bituumenit mittesisaldav asfalt.

19. Juhul, kui ehitusprahi tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

20. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva lisa punktile 22. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

21. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu (killustiku või kruusaga segunenud pinnas) võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsuse ehitusnõunikuga.

22. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtlike ehitusjäätmeina.

23. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

IV OHTLIKU EHITUSPRAHI KÄITLEMINE

24. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

24.1. asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;

24.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;

24.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioon­materjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

24.4. saastunud pinnas mille ohtlike ainete sisaldus ületab keskkonnaministri kehtestatud piirnorme.

25. Ohtlikud ehitusjäätmed, va saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

26. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

27. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

28. Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele.

29. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents.

30. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele

31. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma vallavalitsuse vastavale ametnikule neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.