|
PÕLVA VALLAVOLIKOGU
MÄÄRUS
Mammaste 29. juuni 2006 nr 25
Põlva Vallavolikogu 30.jaanuari 2003.a määruse nr 14 "Põlva valla ehitusmääruse kehtestamine" muutmine
Määrus kehtestatakse "Ehitusseaduse" § 19 lõike 4 alusel.
§1. Määruse muutmine
Muuta Põlva Vallavolikogu 30. jaanuari 2003.a määruse nr 14 "Põlva valla ehitusmääruse
kehtestamine" punkti 1.3 „ehitusala korraldatavad struktuurid" lauset ja sõnastada see järgmiselt:
"Vallavolikogu otsusega moodustatakse planeerimiskomisjon, kelle ülesandeks on planeeringute läbivaatamine."
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 05. juulil 2006.a
- Jaak Hinrikus
- Volikogu esimees
-
- Kinnitatud Põlva Vallavolikogu
30. 01. 2003.a. määrusega nr. 14
P Õ L V A V A L L A E H I T U S M Ä Ä R U S
I ÜLDSÄTTED
1. Käesoleva määruse eesmärk on ehitus-, planeerimis- ja teiste seaduste ning nendega kaasnevate õigusaktide rakendamine Põlva valla territooriumil ning valla omavalitsuse siseste ülesannete jaotumise reguleerimine.
2. Põlva valla planeerimis- ja ehituspoliitika kujundamisel kuulub vallavolikogu pädevusse üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine, kehtivat üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute kehtestamine, detailplaneeringute tühistamine ning muude käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine.
3. Põlva valla ehituspoliitika elluviijaks on vallavalitsus, kelle pädevuses on planeeringute ja nende lähteülesannete koostamine, väikeehitiste püstitamiseks nõusoleku andmine ning muude käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine.
Käesoleva määruse sätted kehtivad Põlva valla territooriumil sedavõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus teiste antud valdkonda käsitlevate EV normatiivaktidega.
1.2 Vallasisene ülesannete jaotus
Põlva valla ehituspoliitika kujundajaks on Põlva Vallavolikogu.
Volikogu ülesanneteks on:
1.2.1. üld-, detail- ja teemaplaneeringute kehtestamine
1.2.2. üld- ja teemaplaneeringute algatamine
1.2.3. üld- ja teemaplaneeringute lähteandmete kinnitamine
1.2.4. detailplaneeringute algatamine ja lähtematerjalide kinnitamine, kui algatatav planeering võib minna vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga.
Põlva valla ehituspoliitika elluviijaks on vallavalitsus.
Vallavalitsuse ülesanneteks on:
1.2.5. üld- ja detailplaneeringute koostamise korraldamine
1.2.6. detailplaneeringute algatamine
1.2.7. kinnisvara õiguskäibe reguleerimine, kontroll ja registreerimine
1.2.8. projekteerimistingimuste väljastamine ja avalikustamine
1.2.9. ehitus- , lammutus- ja kaevelubade väljastamine
1.2.10. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine
1.2.11. ehitus- ja projekteerimistöödega seonduvate ettevõtjate nõuetele vastavuse kontrollimine
1.2.12. ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine
1.2.13. ettekirjutuste tegemine (ehitusnõunik)
1.2.14. ehitise käigu dokumenteerimisega seonduvate dokumentide säilitamine
1.2.15. kasutuloa väljastamisele eelnevalt ehitise ülevaatuse teostamine ja vajadusel pädevate isikute kaasamine.
1.2.16. ettekirjutuste tegemise pädevusega ametiisikute määramine.
1.2.17. riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine
1.3 Ehitusala korraldavad struktuurid
Vallavalitsus vaatab läbi ja kinnitab detailplaneeringu lähteülesande oma korraldusega.
Vallavolikogu otsusega moodustatakse majanduskomisjon, kelle ülesandeks on planeeringute läbivaatamine .
Ehitusnõunik koostab ja väljastab lähteülesanded, projekteerimistingimused, ehitus-, kasutus- , lammutus- ja kaevamisload.
II EHITUS
2.1 Mõisted ja üldsätted
Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks
Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel.
Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.
Väikeehitis on kuni 60 m2 hoonealuse pinnaga kuni viie meetrise kõrgusega hoone, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.
Ajutine ehitis on ehitis, mis on püstitatud omavalitsuse poolt kehtestatud tähtajaks.
Avaliku otstarbega ehitis on inimeste kultuuriliste, olmeliste ja muude vajaduste tarbeks püstitatud hoone või rajatis.
Kirjalik nõusolek on kohalikult omavalitsuselt saadav nõusolek 20-60 m2 väikeehitise püstitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks.
Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.
Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitustööde tegemiseks.
Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kasutuse otstarbele.
Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusnormide kohaselt tagamaks ehitise tarbeomaduste säilimise kavandatud kasutusaja jooksul.
Hoone projekteerimisel ja/või väikehoone püstitamisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkrundi omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud päästeamet.
Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peab olema teostatud ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust arvestavalt.
Ehitise püstitamiseks peab olema kohalikus omavalitsuses registreeritud omanikujärelvalve.
Ehitise kasutamine peab toimuma vastavalt kasutusloas märgitud kasutusotstarbele.
2.2 Ehitusprojekt
Projekteerimisõigus on sätestatud Ehitusseaduse §-s 41. Ehitusprojekt peab vastama Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrusele 27.12.2002.a. nr 70.
Ehitusprojekti koostamise aluseks on kehtestatud detailplaneering või ajaasustuses projekteerimistingimused.
Projekteerimistingimused on avalikud ja on vaadeldavad Põlva valla koduleheküljel (www.polvavald.ee), samuti vallavalitsuse protokollide kaustas vallavalitsuses.
Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetrid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi.
Projekteerimistingimustega määratakse asutused, kellega projekt tuleb kooskõlastada.
Valla ehitusnõunik väljastab projekteerimistingimused 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.
III EHITISE ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD LISATINGIMUSED
Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sätestatakse projekteerimistingimustega lähtudes projekteeritava ehitise asukohast.
Detailplaneeringu kohustusega aladel on need detailplaneeringus sätestatud.
IV PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIKUSTAMISE KORD
4.1 Projekteerimistingimused
Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.
Projekteerimistingimused väljastatakse ehitise projekteerimiseks kui ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu.
4.2 Projekteerimistingimuste avalikustamine
Projekteerimistingimused avalikustatakse valla veebilehel (www.polvavald.ee) viie päeva jooksul tingimuste väljastamise päevast arvates.
V VÄIKEEHITISTE EHITAMINE
5.1. Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.
5.2. Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist.
5.3. Väikeehitisele kirjaliku nõusoleku saamiseks tuleb esitada kavandatava hoone põhiplaan ja asendiplaaniline lahendus.
5.4. Väikeehitis ei vaja kasutusluba, välja arvatud juhul kui seda kasutatakse elamiseks.
5.5. Detailplaneeringukohustusega, tiheasustusega ja miljööväärtusega aladel väikeehitise püstitamisest tuleb vallavalitsust kirjaliku teatisega teavitada viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates.
5.6. Väikeehitise püstitamisel tuleb arvestada ehitatava hoone sobivust piirnevate hoonetega ja tuleohutuskujasid.
5.2 Ajutise ehitise ehitamise kord ja alad
5.2.1 Ajutine ehitis
Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis.
5.2.2 Ajutise ehitise ehitamine
Ajutise ehituse püstitamiseks kehtivad samad nõuded kui püsiehitistele.
Ajutine ehitis püstitatakse valla poolt kehtestatud ajaks.
5.2.3 Ajutise ehitise ehitamise alad
Ajutise ehitise ehitamise ala kooskõlastatakse vallavalitsusega.
5.2.4 Ajutise ehitise likvideerimine
Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks.
VI MAA-ALADE PLANEERIMINE
Planeerimistegevus vallas toimub vastavalt Planeerimisseaduse (RTI 2002.39,579) ja käesoleva määruse sätetele.
6.1 Üldplaneering
6.1.1. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele.
6.1.2. Üldplaneeringus sätestatakse detailplaneeringu koostamise vajadus ja kohustuslikus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.
6.1.3. Põlva valla üldplaneeringuga on kehtestatud detailplaneeringu kohustusega alad ja tiheasustusega alad, millistel on detailplaneering kohustuslik.
6.2 Detailplaneering
6.2.1.Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.
6.2.2.Detailplaneering koostatakse vastavalt Planeerimisseadusele.
6.2.3.Vastavalt Põlva valla üldplaneeringule on detailplaneeringukohustusega aladeks :
Taevaskoja küla
Himmaste küla keskus ja tootmishoonete maa-ala
Lutsu küla tootmishoonete maa-ala
Peri küla keskus ja tootmishoonete maa-ala
Meemaste küla tootmishoonete maa-ala
Tännassilma küla keskus
Aarna küla keskus ja tootmishoonete maa-ala
Mammaste küla ja suvilate maa-ala
Puuri küla ühepereelamute maa-ala
Orajõe küla ühepereelamute maa-ala
Soesaare ühepereelamute maa-ala
Partsi järve ümbrus
Saarjärve ümbrus.
6.3 Põlva valda jäävad tiheasustusalad:
Taevaskoja küla keskus ja suvilate maa-ala
Mammaste küla keskus ja tootmishoonete maa-ala
Rosma küla ühepereelamute ja tootmishoonete maa-ala
Detailplaneering koostatakse uute ehitiste rajamiseks, olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist üle 33% suuruse laiendamise ja maa-alade kruntideks jaotamise korral.
VII TÄHTAJAD
Ehitusnõuniku ülesandeks on:
7.1. väljastada kirjalik nõusolek või keelduda selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku taotluse saabumise päevast või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates
7.2. dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal puudused kõrvaldada viie tööpäeva jooksul arvates kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumisest
7.3. väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitamise päevast arvates
7.4. tunnistada ehitusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast
7.5. väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi laekumise päevast
7.6. tunnistada kasutusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast
7.7. ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates
7.8. ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelvalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates
7.9. projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates
7.10. projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul tingimuste väljastamise päevast alates.
VIII RAKENDUSSÄTTED
Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 03. veebruaril 2003.
|
