P Õ L V A    V A L L A   P Õ H I M Ä Ä R U S

Põlva valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Põlva valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.

I ÜLDSÄTTE

1. Valla omavalitsus

1.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.

1.2. Kohalik omavalitsus vallas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

2. Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:

2.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine;

2.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;

2.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

2.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;

2.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest;

2.6. tegevuse avalikkus;

2.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

3. Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksustega või nende liitudega.

4. Omavalitsusorganid on:

4.1 volikogu - valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;

4.2. valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

5. Vallal on iseseisev eelarve, volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi.

6. Valla ülesanded ja pädevus

6.1. Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

6.2. Valla ülesandeks on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, spordibaaside, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

6.3. Lisaks punkti 6 alapunktides 1 ja 2 toodud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi:

6.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest;

6.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust.

7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid

7.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi;

7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

7.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil.

8. Arengukava

Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.

9. Vald avalik-õigusliku isikuna

9.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem.

9.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

10. Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

11. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides

11.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

11.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus.

12. Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele.

12.1. Põlva valla vapiks on hõbedase vapikilbi keskel asuv roheline mänd. Vapi ülaossa jäävad kolm sinist viieharulist õit. Männi juurestiku ülakontuur moodustab kilbil horisontaalse korrapärase lainelõike. Vapi kilbi allosa on poolringikujuline. Mõõtude suhe on 5 : 4.

12.2. Põlva valla lipu valge lipukanga keskosas asub tugeva juurestikuga roheline mänd. Männi kohal lipu ülaääres on kolm sinist viie haruga õit. Mõõtude suhe on 11 : 7.

Piduliku kandelipu varras on valge, vardaehiseks on hõbedane muna.

12.3. Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning volikogu vastava määrusega.

13. Valla õiguste kaitse

13.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata.

13.2. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

13.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

14. Valla piirid ja halduskeskus

14.1. Valla piirid kantakse riigi maakatastri kaardile ja tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

14.2. Valla piiride muutmine toimub peale elanike arvamuse väljaselgitamist.

14.3. Valla piirid tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel volikogu määrusega sätestatud korras.

14.4. Valla halduskeskus asub Mammaste külas.

14.5. Valla halduskeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

 II VOLIKOGU

15. Volikogu moodustamine

15.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel salajase hääletamise teel vabadel, üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

15.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis;

15.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

16. Volikogu liige

16.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

16.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

16.3. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras.

16.4. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna.

16.5. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvile 25 lõige 1.

16.6. Volikogu liikmel on õigus siseneda valla asutusse ja vallale kuuluvale territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objektil viibimise eeskirju.

16.7. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest volikogu sekretäri kaudu kauem kui 1 kuu vallast eemal viibimisest.

17. Volikogu liikmete volitused lõpevad enne tähtaega seoses:

17.1. volikogu tegutsemisvõimetusega;

17.2. tagasiastumisega;

17.3 väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas;

17.4. nimetamisega kohtunikuks;

17.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;

17.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks;

17.7. teovõimetuks tunnistamisega;

17.8. surmaga.

18. Volikogu liikme volitused peatuvad:

18.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks;

18.2. nimetamisega prokuröriks;

18.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks;

18.4. nimetamisega vallaametnikuks;

18.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses;

18.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu;

18.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses.

19. Volikogu asendusliige

19.1. Peatunud või ennetähtaegselt lõppenud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige.

19.2. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega või peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

19.3. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

20. Volikogu pädevus

20.1.Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:

20.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

20.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

20.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

20.1.4. koormiste määramine;

20.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

20.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;

20.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine;

20.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;

20.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

20.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;

20.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;

20.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

20.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;

20.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
20.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine;

20.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;

20.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

20.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;

20.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

20.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja ase- esimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

20.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;

20.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

20.1.23. valla esindamise korra kehtestamine;

20.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;

20.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

20.1.26. kohtukaasistujate valimine;

20.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;

20.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine;

20.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine;

20.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;

20.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine;

20.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;

20.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine;

20.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

20.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

20.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;

20.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

20.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

20.3. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

21. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel.

22. Volikogu töö

22.1. Volikogu töötab täiskoguna ja komisjonide kaudu.

Volikogu kehtestab oma töökorra vastavas reglemendis.

22.2. Volikogu saab oma käsutusse rahalised vahendid töö korraldamiseks volikogu poolt määratud suuruses.

22.3. Volikogu tegevuse tehniliseks teenindamiseks võib volikogu esimees volikogu antud koosseisu volituste ajaks nimetada ametisse volikogu sekretäri. Volikogu sekretär:

22.3.1. korraldab volikogu otsuste ja määruste avaldamist ja töö avalikustamist;

22.3.2. protokollib vallavolikogu istungid;

22.3.3. vormistab volikogu õigusaktid vastavuses käesoleva põhimäärusega ning haldusdokumentide vormistamise nõuetega;

22.3.4. korraldab vallavolikogu kirjavahetust;

22.3.5. täidab volikogu esimehe teisi seaduslikke korraldusi.

23. Vallavolikogu eestseisus

23.1. Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad vallavolikogu esimees, vallavolikogu aseesimees ning alatiste komisjonide esimehed.

23.2. Eestseisus teeb ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja vallavolikogu töökorralduse kohta.

23.3. Eestseisuse koosolekust võtab osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige.

23.4.Eestseisuse otsused volikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

24. Volikogule esitatavad otsuste ja määruste projektid peavad olema viseeritud vallasekretäri poolt, finantsdokumentide projektid ka pearaamatupidaja poolt.

25. Volikogu õigusaktide algatuse õigus on vähemalt kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, vallavalitsusel, vallavanemal või vähemalt ühel protsendil vallaelanikel.

26. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja aktide jõustumine

26.1. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.

26.2. Volikogu määrustele ja teistele volikogu dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

26.3. Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse väljapanekuga vallakantseleis.

26.4. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist, kui määruses eneses pole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

26.5. Volikogu määrused ja otsused on kättesaadavad kõigile isikutele valla raamatukogude kaudu. Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad kõigile isikutele vallasekretäri kaudu.

26.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.

26.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

26.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks.

27. Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär.

28. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta vastavale ametiisikule. Vastus arupärimisele tuleb esitada ühe kuu jooksul kirjalikult või suuliselt volikogule ja volikogu liikmele.

29. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu tööst ning täita volikogu antud ülesandeid.

30. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama vähemalt kaks päeva.

III VALLAVALITSUS

31. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid.

32. Vallavalitsuse liikmete arvu, valitsuse struktuuri ning valitsuse liikmed kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Ametikoha järgi kuulub valitsuse koosseisu vallavanem.

33. Vallavalitsus on õigustatud lahendama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt või seadusega jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku pädevusse.

34. Volikogul on õigus valitsuse määruseid ja korraldusi muuta ja tühistada, kui need on vastuolus seaduste või volikogu otsustustega. Volikogu poolt valitsuse otsustuste muutmise või tühistamisega kaasneda võiv materiaalne kahju hüvitatakse valla eelarvest. Vallavalitsuse süülise ebaseadusliku tegevuse korral vastutavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarselt vallale tekitatud kahju eest.

35. Vallavanemaks võib olla teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus.

36. Vallavanem esindab valda ainuisikuliselt seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

37. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu.

38. Vallavanema valimine

38.1. Vallavanema valib volikogu kolmeks aastaks.

38.2. Vallavanema valib volikogu peale volikogu esimehe valimisi ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates.

38.3. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Volikogu liikmest vallavanema kandidaadid osalevad samuti vallavanema valimisel toimuvas hääletamises.

38.4. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande, kui nad seda varem andnud ei ole.

38.5. Igal vallavanema kandidaadil on õigus kuni 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm.

38.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust.

38.7. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemise komisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel.

39. Vallavalitsuse moodustamine

39.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast õigus moodustada valitsus.

39.2. Valitsuse liikmete arvu, kuid mitte vähem kui viis liiget määrab volikogu vallavanema ettepanekul.

39.3. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul.

39.4. Vajaduse korral täiendada valitsuse koosseisu väljalangenud liikme asendamiseks esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme kandidatuuri.

39.5. Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega.

39.6. Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

39.7. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks enne volituste tähtaega vallavanemale, kes edastab selle volikogule.

40. Valitsuse volituste tähtaeg

40.1. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast.

40.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

40.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

41. Valitsuse liikme või vallavanema asendamine

41.1. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema pikaajalise haiguse või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni volikogu poolt määratud isik;

41.2. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni;

41.3. Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. Vallavanem võib esitada kinnitamiseks vallavalitsuse sama koosseisu;

41.4. Kui umbusaldust avaldatakse valitsuse liikmele, siis väheneb valitsuse liikmete arv kuni uue, täiendava valitsuse liikme kinnitamiseni;

42. Vallavalitsuse pädevus

42.1 Vallavalitsus:

42.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

42.1.2. organiseerib valla vara valdamist ja kasutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja teised volikogule esitatavate määruste ja otsuste projektid;

42.1.3. korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist;

42.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele;

42.1.5. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

42.1.5-1. lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse punkti 20.3 alusel delegeeritud valitsusele; (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

42.1.6. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus.

43. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

44. Valitsusel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning sellisel juhul on nõutav volikogu koosseisu häälteenamus.

45. Vallavalitsus täidab oma kohustusi õigusaktide andmisega ja nende alusel ülesannete delegeerimisega vallaametnikele või valla asutuste töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, s.h. omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele.

46. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine

46.1. Määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist vallakantseleis ning on kättesaadavad kõigile isikutele.

46.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

46.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

46.4. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist, kui määruses eneses pole sätestatud hilisemat tähtaega.

46.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele.

46.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär.

IV VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES

47. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on valla õigusaktide algatamise õigus.

47.1. Algatus kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks esitatatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri.

47.2. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

47.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

48. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.

48.1. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus - ühe kuu jooksul. Taotluse esitaja kutsustakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlust võib arutada ka taotleja mitteilmumise korral;

48.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda kohtusse.

V MAJANDUS JA EELARVE

49. Vallavara on vallale kuuluv vara, mille valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu.

49.1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad vallas- ja kinnisasjad ning valla varalised õigused ja kohustused.

49.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast.

50. Valla asutused ja osalemine ettevõtluses

50.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.

50.2. Vallaasutuse asutamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Vallaasutuse põhikirja kinnitab volikogu. Asutuse töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

51. Maksud

Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.

52. Koormised

52.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

52.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

52.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.

52.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel.

52.5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt valla volikogu kehtestatud korrale.

52.6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

52.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid.

52.8. Koormis ei või olla lepingu objektiks.

53. Arengukava koostamine ja vastuvõtmine

53.1. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks.

53.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustab volikogu valla raamatukogude kaudu enne selle vastuvõtmist.

53.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus.

53.4. Arengukava on aluseks:

53.4.1. vallaeelarve koostamisele;

53.4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;

53.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.

53.5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus.

54. Valla eelarve

54.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.

54.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides.

54.3. Eelarve projekt ning eelarve muudatuste projekt avalikustatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning selle muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. Avalikustamine toimub valla raamatukogude kaudu.

54.4. Valla eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

55. Valla eelarve koostamine ja jõustumine

55.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava.

55.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus.

55.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajast.

55.4. Volikogu võib anda vallavalitsusele õiguse kasutada eelarveväliseid summasid volikogu poolt määratud suuruses ilma volikogu eelneva otsuseta. Selliste summade kasutamise kohta esitab vallavalitsus aruande järgmisele volikogule istungile.

VI TÖÖKORRALDUS

56. Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek.

57. Vallavolikogu ja vallavalitsuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda valla ametisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid

58. Volikogu esimees:

58.1. juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;

58.2. esindab või volitab esindama valda ja vallavolikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele;

58.3. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;

58.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;

58.5. valmistab koos vallavalitsusega ette volikogu määruste ja otsuste projektid;

58.6. esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorra projekti;

58.7. otsustab vallavanema välislähetuse ja määrab välislähetuse kulud;

58.8. kinnitab vallavanema puhkusesekava;

58.9. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

59. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige.

60. Vallavolikogu ja vallavalitsuse rakendamise kord:

60.1. volikogu esimehe valimine;

60.2. senise vallavalitsuse tagasiastumise avalduse esitamine;

60.3. uue vallavanema valimine;

60.4. revisjonikomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja liikmete valimine;

60.5. uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamine vähemalt viieliikmelisena;

60.6. komisjonide moodustamine, nende esimeeste valimine ja komisjonide koosseisu kinnitamine.

61. Volikogu kokkukutsumine

61.1. Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

61.2. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse punkti 66.2. alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida punktis 61.3. ettenähtud nõudeid. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

61.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

61.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

62. Volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine

Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse punkti 66.2. alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

62.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid.

62.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus ning vastavad volikogu liikmete küsimustele. Esinemise järjekorra otsustab volikogu.

62.3. Volikogu esimehe kandidaadid ei osale teiste kandidaatide arutamisel.

62.4. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni.

62.5. Volikogu moodustab vähemalt 3-liikmelise häältelugemise komisjoni.

62.6. Häältelugemise komisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele.

62.7. Valituks osutub volikogu koosseisu poolthäälte enamuse saanud kandidaat.

62.8. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu poolthäälte enamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

62.9. Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälte enamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälte enamuse puudumisel alustatakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul.

62.10. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

62.11. Volikogu aseesimehe valimine toimub volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras.

63. Küsimuste arutelu volikogus

63.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja.

63.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.

63.3. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

63.4. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

63.5. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

64. Hääletamine volikogus

64.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

64.2. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

64.3. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

64.4. Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 20 alapunktides 1.2., 1.4., 1.6.-1.10., 1.14., 1.15., 1.18. ja 1.24. ettenähtud küsimustes, samuti põhimääruses eraldi märgitud juhtudel otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

64.5. Volikogule saab üldjuhul esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega vallavalitsus on eelnevalt tutvunud.

64.6. Volikogu kinnitab istungil määruse või otsuse projekti koos volikogu tehtud muudatustega või lükkab selle tagasi.

65. Umbusaldusmenetlus volikogus

65.1 Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

65.2 Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

65.3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

65.4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

65.5. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

65.6. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse punkti 71 alapunktis 4 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse punktis 39 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

65.7. Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse punkti 71 alapunktis 4 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

65.8. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

66. Volikogu tegutsemisvõimetus

66.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:

66.1.1 pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;

66.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

66.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

66.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale, või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.

66.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seadusega ettenähtud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

66.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse punkti 20 alapunktis 1.13. ja punkti 20 alapunktis 2 nimetatud küsimusi valitsus.

67. Volikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil.

68. Volikogu komisjonid

68.1. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel.

68.2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ning läbivaatamiseks.

68.3. Komisjoni moodustamine ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega.

68.4. Komisjoni likvideerimine, reorganiseerimine, selle koosseisu muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu algatusel.

68.5. Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, majanduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja haridus- ja kultuurikomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone.

68.6. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem.

68.7. Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest, häälte võrdsuse korral on otsustav esimehe hääl. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallasekretäri kaudu. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist.

68.8. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru vallavolikogu ees tehtud tööst.

68.9. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavolikogule ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt, vallaametnikelt ja vallaasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallavolikogu sekretäriga.

68.10. Vallavolikogu komisjoni liikmete, v.a. vallavalitsuse ametnike, osalemine koosolekul hüvitatakse vallavolikogu poolt ettenähtud korras. Kui vallavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine vallavolikogu või vallavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine vallavolikogu poolt sätestatud korras.

68.11. Komisjoni esimees või liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni esimehe või liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastavas otsuses märgitud kuupäevast. Komisjoni esimehe tagasiastumisel loetakse tagasiastunuks kogu komisjon.

68.12. Komisjoni liikme tagasikutsumise võib algatada vallavolikogu komisjon, samuti vähemalt kolm vallavolikogu liiget. Komisjoni liikme tagasikutsumine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

69. Revisjonikomisjon

69.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

69.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

69.3. Revisjonikomisjon kontrollib:

1)vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;
3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

69.4. Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

69.5. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

69.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

69.7. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

70. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks vallaametnik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, korralduse, otsuse või määruse projekti. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul võidakse kutsuda ka avaldaja või tema esindaja. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu istungi päevakorda, kus kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks.

71. Vallavalitsuse töö korraldamine

71.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust.

71.2. Vallavanema äraolekul asendab teda vallavalitsuse liige vallavanema käskkirjaga määratud volituste ulatuses. Käskkirja volitusi ületav asendaja tegevus on õigustühine ja ei too kaasa vallale ega vallavalitsusele mingeid kohustusi. Vallavanema ettenägemata äraolekul (ootamatu haigestumine jms.) asendab vallavanemat kuni volikogu poolt asendamise küsimuse lahendamiseni valitsuse vanim liige.

71.3. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

71.4. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust.

71.5. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

71.6. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

71.7. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

71.8. Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär.

71.9. Vallavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused otsustab vallavalitsus ja informeerib sellest volikogu.

72. Vallavalitsuse liikmete igapäevane töö toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallaametnikele ja vallaelanikele.

73. Vallavanem:

73.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

73.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires;

73.3. annab vallavalitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

73.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;

73.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;

73.6 esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

73.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

73.8. kinnitab vallavalitsuse töötajate ja ametnike töösisekorra eeskirjad;

73.9. esindab valda pangas, suhetes teiste isikutega, lepingute sõlmimisel ja kohtus erivolituseta;

73.10. täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

74. Istungite ja koosolekute protokollid

74.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

74.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.

74.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

74.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

74.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (Põlva Vallavolikogu 23.05.2002 määrus nr 63, jõust. 01.06.2002)

74.6. Vallavalitsuse istungite ning komisjonide koosolekute protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele vallasekretäri kaudu.

74.7. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

74.8. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

VII VALLA TEENISTUSE PÕHIALUSED

75. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse tegevust reguleeriv seadus ning sellest tulenevad valla õigusaktid.

76. Isikute sotsiaalsed garantiid

76.1 Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:

76.1.1.seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

76.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

76.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega.

76.2. Punkti 76 alapunktis 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:

76.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punkti 76 alapunktis 1.2. toodud juhul;

76.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

76.3. Puhkusetoetus

76.3.1. Vallaametnikule makstakse põhipuhkusega seoses puhkusetoetust ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkuse üleviimisel järgmisele tööaastale makstakse puhkusetoetust ka eelmise tööaasta eest. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta.

76.4. Hüvitus teenistusest vabastamisel

76.4.1. Teenistusest vabastamisel valla ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staazi:

1) alla kolme aasta - kahe kuu ametipalk;

2) 3 - 5 aastat - kolme kuu ametipalk;

3) 5 - 10 aastat - kuue kuu ametipalk;

4) üle kümne aasta - 12 kuu ametipalk.

76.2.4.2. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk.

76.2.4.3. Teenistusest vabastamisel vanuse või valla süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk.

77. Vallasekretär

77.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seadusega sätestatud korras vallavanem.

77.2. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

77.3. Vallasekretär:

77.3.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;

77.3.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;

77.3.3. korraldab vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist;

77.3.4. korraldab volikogu määruste avaldamist ja töö avalikustamist;

77.3.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;

77.3.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;

77.3.7. hoiab valla vapipitsatit;

77.3.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;

77.3.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

77.3.10. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste sisseviimise kohta;

77.3.11. teeb notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja piirides;

77.3.12. kinnitab valijate nimekirja;

77.3.13. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid.

77.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem.

78. Vallakantselei

78.1. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks on vallavalitsuse töö tehniline tagamine.

78.2. Vallakantselei:

78.2.1. kogub vallavolikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid;

78.2.2. tagab vallavalitsuse istungite protokollilise teenindamise;

78.2.3. vormistab vallavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise nõuetega ning esitab allakirjutamiseks;

78.2.4. tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise;

78.2.5. tagab protokollidest ja õigusaktidest koopiate ning väljavõtete edastamise vastavalt korrale;

78.2.6. võtab vastu posti, registreerib, süstematiseerib ja edastab adressaatidele;

78.2.7. tagab tööks vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilimise;

78.2.8. korraldab vallavalitsuse kirjavahetust;

78.2.9. väljastab tõendeid ja õiendeid;

78.2.10. peab valla registreid;

78.2.11. teeb passitööd ja peab sõjaväekohuslaste arvestust;

78.2.12. vormistab perekonnaseisualaseid dokumente;

78.2.13. koostab ja esitab nõutavad statistilised aruanded;

78.2.14. korraldab valla kaadritööd;

78.2.15. täidab volikogu esimehe, vallavanema või vallasekretäri teisi seaduslikke korraldusi.

79. Külavanem

79.1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem.

79.2. Külavanemal on õigus võtta osa antud küla arengut ja tema heaolu puudutavate küsimuste arutamisest kõigil valla juhtimise tasanditel.

80. Külavanema ülesandeks on:

80.1. vallavalitsuse ja volikogu otsuste ning teadete edastamine ja selgitamine elanikele;

80.2. operatiivsete teadete edastamine külaelanikele;

80.3. vallavalitsuse informeerimine külaelanike teenindamisel esinevatest puudustest, elanike soovidest ja ettepanekutest.

81. Külavanema äraolekul täidab tema kohuseid vanema poolt määratud külaelanik.

82. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

83. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

VIII PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, JÕUSTUMINE JA MUUTMINE

84. Põhimääruse vastuvõtmine, jõustumine ja muutmine

84.1. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine toimub vallavolikogu määrusega.

84.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks tuleb volikogu istungitel läbi viia vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

84.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.