• Kinnitatud uues redaktsioonis Põlva Vallavolikogu 30. novembri 2006 määrusega nr 35 ja
• täiendatud 25. oktoobri 2007 määrusega nr 68 ja 29. jaanuaril 2009 määrusega nr 123 ning viimati muudetud 13. oktoobri 2011 määrusega nr 21.

PÕLVA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004-2016

• SISSEJUHATUS. 3
• I PÕLVA VALLA HETKEOLUKORD. 3
• 1. Territoriaalne asend, valitsemine ja maaomand. 3
• 2. Majandus ja ettevõtlus. 6
• 3. Sotsiaalse olukorra kirjeldus. 9
• 4. Haridus. 12
• 5. Kultuur ja sport. 12
• 6. Loodus- ja elukeskkond. 13
• II ARENGUTRENDID JA MÕJURID.. 14
• Üleriiklikud arengukavad, strateegiad ja rakenduskavad. 14
• Vallaasutuste, külade arengukavad ja sektori arengukavad. 15
• III PÕLVA VALLA ARENGU VISIOON 2016. 15
• IV PÕLVA VALLA ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2016. 15
• V EESMÄRGID JA TEGEVUSED aastani 2016. 16
• 1. HALDUS.. 16
• 2. MAJANDUSKESKKOND.. 17
• 2.1 Teed, tänavad ja tänavavalgustus. 17
• 2.2 Vesi ja kanalisatsioon. 18
• 2.3 Ühistransport 19
• 2.4 Soojamajandus. 20
• 2.5 Energeetika. 20
• 2.6 Gaasivarustus. 20
• 2.7 Andmeside. 21
• 2.8 Ettevõtlus. 21
• 2.9 Turism.. 23
• 3. LOODUS- JA ELUKESKKOND.. 24
• 3.1 Elamumajandus, planeeringud ja ehitusprojektid. 24
• 3.2 Heakord. 24
• 3.3 Jäätmemajandus. 25
• 3.4 Keskkonnakaitse. 26
• 4. HARIDUS.. 27
• 4.1 Alusharidus. 27
• 4.2. Üldharidus. 28
• 4.3 Huvialaharidus. 29
• 4.4 Vabaharidus. 30
• 5. SOTSIAALHOOLEKANNE.. 31
• 5.1 Sotsiaalteenused. 31
• 5.2 Lastekaitse. 32
• 5.3 Tööhõive. 32
• 5.4 Noorsootöö. 33
• 5.5 Tervishoid. 34
• 6. KULTUUR JA SPORT. 35
• 6.1 Rahvakultuur 35
• 6.2 Külakeskus kui kultuurikandja. 35
• 6.3 Sport 37
• 7. KODANIKU JA KORRAKAITSE.. 38
• VI INVESTEERINGUTEKAVA 2011-2016 (vaata eraldi osa)

SISSEJUHATUS

Põlva valla arengukava aastani 2016 on dokument, mis kirjeldab ja analüüsib Põlva valla majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning keskkonna seisundit aastal 2004-2006. Arengukava toob välja Põlva valla probleemsed küsimused ning kinnitab valla arenguvisiooni aastani 2015 koos strateegiliste eesmärkide ja ülesannetega. Samuti sätestab arengukava valla arendamisel konkreetsema investeeringutekava aastatel 2008-2016. Põlva valla arengukava arvestab valla varasemaid arengusuundi ja tugineb vallaasutuste, külade ja sektorarengukavadele ning üldplaneeringule. Arengukava koostamiseks on külades ja vallaasutustes viidud läbi ühisarutelud, kus arutati hetkeolukorra nõrkusi ja tugevusi ning võimalusi külade arenguks. Arengukava koostamisel läbitakse neli peamist etappi:

I - arutelud külades ja vallaasutustes ning algandmete kogumine;

II - algandmete analüüs ning prioriteetide ja tegevuste määratlemine komisjonides;

IV - avalikustamine;

III -avalik arutelu.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) on sätestatud, et iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta /vajadusel/.

Arengukava on aluseks: 

• Valla eelarve koostamisele.

• Investeeringute teostamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast.

• Laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.

I PÕLVA VALLA HETKEOLUKORD

Põlva vald asub Kagu-Eestis Põlva maakonnas ning ümbritseb Põlva linna. Valla kogupindala on 22 863ha, millest haritav maa (põld, heinamaa) moodustab ca 53% ning metsamaa 37%. Põlva valla elanike arv seisuga 01.01.2011 oli 4079. Põlva vald on elanike arvult maakonnas suuruselt kolmas omavalitsus.

1. Territoriaalne asend, valitsemine ja maaomand

AJALUGU (vaata lisa  http://www.polvamaa.ee/  - Põlva valla kroonika 1939-2000)

Põlva kihelkond oli tõenäoliselt olemas juba 13. sajandil ja esmakordselt on mainitud Põlva kihelkonda ajalooallikais 1452. aastal. 1939. aastal moodustavad Kioma, Koiola ja Peri valla põhjaosadest ning Põlgaste ja Puskaru külast Põlva valla.

10. oktoobril 1991. aastal kinnitati omavalitsuslik staatus ning Põlva vald astus omavalitsuslikku haldusüksuse õigustesse.

Põlva vald on kujunemas ühtseks Põlvamaa piirkonnaks koos Põlva linnaga. Põlva vald ümbritseb nn rõngasvallana  Põlva linna. Valla ja linna territooriumit eraldavaks piiriks on ringteed. Põlva vallaga puutuvad omakorda kokku Räpina, Veriora, Laheda, Vastse-Kuuste , Mooste, Laheda, Ahja, Kõlleste ja Kanepi valla piirid.

Põlva valla eduka arengu kujunemise üheks põhjuseks on hea liiklusgeograafiline asend.

Põlva valda läbivad järgmised tugimaanteed: Võru - Põlva; Põlva - Saverna - Otepää; Põlva - Karisilla - Koidula piiripunkt; Põlva - Reola -Tartu; Kanepi - Põlva - Leevaku - Räpina. Põlva vallas on kaks reisirongipeatust ja läbiv raudtee on suunaga Tartu - Põlva - Petseri. Samuti on oluline, et Põlva linn on maakonna administratiivkeskuseks.

Põlva valla haldusterritooriumi pindala on korrigeeritud  kahel korral. 1999. aasta mais anti volikogu poolt nõusolek Põlva järve ja 2002. aasta aprillis  Adiste prügila üleminekuks Põlva linnale.

Valla geograafiline asend mängib jätkuvalt olulist rolli valla elu elavdamises. Keskne koht maakonnas ja maakonnakeskuse lähedus ning suhteliselt head ja mitmekesised transpordivõimalused on aluseks valla arengule.

Valitsemine

Põlva valla valitsemisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud ülesannetest, õigustest ja vastutusest. Vallavolikogu koosneb 15 liikmest. Volikogu täidesaatvaks organiks on vallavalitsus. Volikogu poolt kinnitatud vallavalitsus on 5 liikmeline ja koosneb valla ametnikest.

Põlva Vallavalitsus korraldab omavalitsuse territooriumi arendustegevust,  territoriaalplaneerimist, heakorda, sotsiaalabi ja -teenuseid, haridus- ja noorsootööd, veevarustust ja kanalisatsiooni, tänavate korrashoidu, koondab rahvastiku andmeid, korraldab määruste, otsuste ja korralduste täitmise järelvalvet jms.

Põlva Vallavalitsuses töötab täistööajaga 16 inimest.

Vallavalitsuse põhiline koosseis on püsinud pikka aega stabiilsena ja on suhteliselt staažikas, samas on katmata valdkondi, milledest tulenevad ülesanded on laiali jagatud spetsialistide vahel. Sellest tulenevalt on eri valdkondade areng olnud ebaühtlane.

Valla funktsioonide täitmisega tegeleb 8 vallaasutust: 5 raamatukogu, 2 kooli ja Põlva Valla Hooldekodu.

Lisaks on kasutusele antud alljärgnev Põlva valla vara: Mammaste Tervisespordikeskus, Kiuma Kultuurimaja, Peri Sotsiaalkeskus, Rosma koolihoone, Mammaste vana vallaamaja, Rosma krossirada ja Taevaskoja raamatukogu II korrus.

Põlva vald osaleb Põlvamaa Omavalitsuste Liidus ja Eesti Linnade Liidus.

Valla tegevusi, õigusakte jms on kajastatud läbi pressiteadete, meedia ja interneti kodulehekülje http://www.polvavald.ee/  ja valla ajalehe Valla Teated kaudu.

EELARVE ANALÜÜS:

Tuluallikad - suurim tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks.

Üksikisiku tulumaksu laekumine

                                                           2001               7714428    krooni

                                                           2002               9060933    krooni

                                                           2003             10458555    krooni

                                                           2004             12476173    krooni

                                                           2005             14591732    krooni

Maamaksu laekumine           

2001              1353957    krooni

2002              1265384    krooni           

2003              1237846    krooni

2004              1303243    krooni

2005              1355099    krooni           

Maaomand

Põlva valla üldpindala on kokku 22862,6ha.

Kogu valla maadel on 1220 endist kinnistut, millele kokku on kinnitatud 2300 subjekti, nendest on esitanud avalduse:

maa tagastamiseks                   1078 subjekti

asendamiseks                            245 subjekti

kompenseerimiseks                    482 subjekti

osaliseks tagastamiseks ja kompenseerimiseks 495 subjekti.

Seisuga 23.05.2006 on omandisse antud 21021ha, mis moodustab 3551 katastriüksust, keskmise suurusega 5,92ha. mis moodustab 3551 katastriüksust, keskmise suurusega 5,92ha.

Haritavat maad on 9147ha, looduslikku rohumaad 1180ha, metsamaad 8649ha.

Omandis on 92% maast ja lahendamata veel 8%, see on 1828ha maad.

Tagastamine on alustamata: 14 avaldust, pooleli 8 avaldust. Ostueesõigusega erastamise avaldusi on lahendamata 39.

Korteriomand on moodustamata 9-le elamule. 

Avalduste lahendamatuse põhjuseks on peamiselt hoonete ja rajatiste omandiküsimuste probleemid ja raha puudus katastrimõõdistuse tegemiseks, samuti pärandi vastu võtmise viibimine ning kohtuvaidlused.

Põlva valla omandina on kantud kinnistusraamatusse 49 maaüksust pindalaga 95,4ha. Vormistamisel on Peri Külakeskus, Vanaküla koolimaja, Vanaküla endine piimapunkt ja Aarna park.

Valla planeerimine ja ehituskorraldus

Valla ehitustegevuse aluseks on Põlva valla üldplaneering aastani 2015, mis kehtib alates 23. märts 2003. a ja Põlva valla ehitusmäärus kinnitatud 30.01.2003. aastal.

Põlva vallas asub 27 küla. Külad koosnevad põhiliselt taludest ja eramutest. Suuremates külades segunevad eramud harmooniliselt korruselamutega. 

Viimase 12 aasta jooksul ei ole vallas ehitatud ühtegi korruselamut. Korruselamute tehniline seisukord on paranemas seoses korteriühistute tekkimisega ja tegevusega. Siiski vajavad paljud korruselamud suuremaid investeeringuid.

Eramute ehitus on toimunud järjepidevalt. Valla 4300 elanikust elab eramutes ligikaudu 70%. Elamuehituse suund on eramute ja väikeelamute ehitamisele. Endised suvilate piirkonnad Hatiku ja Taevaskoja on välja kujunenud aastaringseteks elamurajoonideks. Perspektiivne elamuehituse piirkond on Rosma küla, Mammaste küla ja kogu Põlva linna lähiümbrus. Väljaarenenud on tootmispiirkonnad endiste majandite tehnokeskuste piirkondadesse Mammastes, Himmastes ja Peril. Suuremateks ettevõtluspiirkondadeks on kujunemas Mammaste küla Tartu maanteeäärses osas ja Põlva raudteejaama lähiümbrusse jääv ala. Viimase kolme aasta jooksul on planeerimisalane tegevus vallas hoogustunud.

Kehtestatud on järgmised detailplaneeringud:

1. Põlva vallas, Mammaste külas, kinnistul " KURVITSA 24"

elamukruntideks jagamine (1995).

2. Põlva vallas, Aarna külas, kinnistul "KIOMA MÕIS"

veisekasvatushoonete rajamiseks (2001).

3. Põlva vallas, Puskaru külas, Kinnistu "Metsavahe" 30.01.03 nr 20

4. Põlva vallas, Puuri küla, kinnistul "KOROLI JA KAROLI A-94" 14.08.03 nr 43

5. Rosma külas Rosma kalmistu laiendus 22.09.05. nr 138

6. Mammaste külas detailplaneering Timmo Tallide kinnistul 26.10.05 nr 361-k

7. Mammaste külas Lutso 3 kinnistu maa-alale detailplaneering 31.03.05  nr 115

8. Rosma külas Kõrgendiku kinnistu detailplaneering 28.10.04 nr 92

9. Rosma külas Kiudo maaüksuse detailplaneering 14.08.03 nr 42

10. Mammaste külas Ringtee kinnistu ja sellega piirneva maa-ala detailplaneering 30.09.04 nr 89

11. Metste külas Jaani maaüksuse detailplaneering 29.01.04. nr 60

12. Puskaru külas Augusti maaüksuse detailplaneering 30.10.2003 nr 50

13. Puskaru külas Metsavahe kinnistu detailplaneering 30.01.03 nr 20

14. Tännasilma külas Koogi 13 kinnistu detailplaneering 30.01.03 nr 21

15. Rosma külas Linnamäe A-1 kinnistu detailplaneering 20.05.04 nr 75

16. Taevaskoja külas Teeääre maaüksuse detailplaneering 26.03.04 nr 66

17. Peri külas Kiigu kinnistu detailplaneering 31.03.05 nr 115

18. Kiuma külas Alatalu kinnistu detailplaneering 27.01.05 nr 105

19. Peri külas Peri Suurfarmi kinnistul detailplaneering 26.10.05 nr 362-k

20. Rosma külas Vääniku kinnistu detailplaneering 31.03.05 nr 115

Põlva valla territooriumile jäävad tiheasustusalad ja detailplaneeringu kohustusega piirkonnad on määratletud Põlva maakonnaplaneeringuga ning täpsustatud Põlva valla üldplaneeringuga.

Põlva valda jäävad järgmised tiheasustusalad:

    Taevaskoja küla keskus ja suvilate maa-ala

    Mammaste küla keskus ja tootmishoonete maa-ala

    Rosma küla ühepereelamute ja tootmishoonete maa-ala

Tiheasustusaladel toimub ehitustegevus ainult detailplaneeringute alusel, mis võimaldab ala arendamist kavandada avaliku protsessina.

Lisaks on detailplaneeringu kohustusega aladeks määratletud tiheasustuse iseloomuga või erilist looduslikku, ajaloolis-kultuurilist või esteetilist väärtust omavad piirkonnad.

Detailplaneeringu kohustusega piirkonnad Põlva valla territooriumil on järgmised:

    Himmaste küla keskus ja tootmishoonete maa-ala

    Lutsu küla tootmishoonete maa-ala

    Peri küla keskus ja tootmishoonete maa-ala

    Meemaste küla tootmishoonete maa-ala

    Tännassilma küla keskus

    Aarna küla keskus ja tootmishoonete maa-ala

    Mammaste küla suvilate maa-ala

    Puuri küla ühepereelamute maa-ala

    Orajõe küla ühepereelamute maa-ala

    Soesaare küla ühepereelamute maa-ala

    Taevaskoja puhkeala koos sissesõidutee, parkla ja selle ümbrusega

Partsi järve ümbrus ja Saarjärve ümbrus

2. Majandus ja ettevõtlus

Teed

Põlva valla hooldada on 154km teid ja keskasulate tänavaid, millest ligikaudu 12km on asfalt- ja 142km kruusakattega. Kõnni- ja jalgrattateid on väljaehitatud ja ühendatud linnaga Mammastes ja Rosmal. Teiste külades põhimõtteliselt puuduvad väljaarendatud  kõnni- ja jalgrattateed. Valgustatud tänavaid ja külakeskusi on valla territooriumil kokku  35km. Valla teede ja tänavate olukord on väga erinev ja vajab järjepidevat hooldust. Teehoiukava on koostatud 2006-2009. aastateks. Põlva valla territooriumile jäävad piirkonna suuremad maakonna tugimaanteede ristmikud ja ringteed. Linna ja valla raudteeäärseid tootmispiirkondi ja muid alasid teenindavaks ohtlike veoste marsruudiks on määratletud Põlva valda läbiv ringtee, kuhu suubuvad ka peamised Põlva liiklussõlme suuremad maanteed.

Interregi III A Eesti-Soome koostöös valminud projekti raames Põlva linna ja lähialade kergliikluse teemaplaneering 2005-2015 on üheks aluseks kergliikluse arendamisel Põlva vallas.

Kehtivas Üldplaneeringus kavandatava kergliiklusteede projekt seob esialgu peamiselt linna lähikülade kõnni- ja jalgrattateed linnaga. Mammaste ja Rosma küladesse on tänaseks osaliselt juba välja ehitatud korralikud kõnni- ja jalgrattateed. Projekteerimisel on eelkõige kergliiklusteed Põlva linna lähiküladest linnani. Lähiajal teostatakse Mammaste (Tartu ringtee) ja Himmaste küla vaheline kergliiklustee ehitus.

Tallinn- Tartu- Põlva- Petseri raudteed on ka edaspidi arvestatud olulise transpordikoridorina. Seoses liikumisradade arenguga Mammaste - Taevaskoja - Kiidjärve suunal on tekkinud vajadus luua koridor raudtee ületamiseks (näiteks tunnelina).

Vesi- ja kanalisatsioon

Koostatud ja kinnitatud on Põlva valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava (ÜVK) aastaks 2004-2016. Vaata lisaks www.polvavald.ee.

Olemasolev ühisveevärk ja kanalisatsioon arendati valla territooriumil välja peamiselt aastatel 1960-1990, seega enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Taasiseseisvumise järgsel perioodil ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni laiendatud oluliselt ei ole. Peamiselt on toimunud ainult olemasolevate võrkude, pumplate ja puhastite hädavajalikud rekonstrueerimistööd.

Erastamise protsessi käigus sattus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassidest, pumplatest ja puhastitest erasektori valdusesse.

Kuna keskmine sissetulek leibkonna kohta on madal, siis ei võimalda vee ja kanalisatsiooni hinnast saadud tasu katta vajalikke investeeringuid. Seoses sellega on suur hulk joogivee ja kanalisatsiooni trassidest amortiseerunud. Samuti vajavad rekonstrueerimist kõik vallas paiknevad reoveepuhastid ning joogiveehaaretele on vajalik rajada puhastusseadmed (peamiselt raua eraldamiseks).

2004. aastast on Põlva vald osanik veevarustusega tegelevas ettevõttes AS Põlva Vesi. Kelle eestvedamisel ja tegevuste tulemusena jõuavad investeeringud paremini vallas asuvate ning rekonstrueerimist vajavate vee ja kanalisatsiooni objektideni.

Lahendust vajavad ilma projektita või vallalt nõusolekut saamata rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgud ning muud rajatised. Paljudel heitvee suublatel ja veehaaretel puudub vajalik vee erikasutusluba.

AS Põlva Vee ülesandeks on võtta üle enamus ÜVKs käsitletavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ning tagada normidele vastav kvaliteet nii joogiveele kui heitveele. Ettevõttel on oluliselt lihtsam taotleda ja saada riigiabi ning samuti on omafinantseeringu maht madalam.

Vald osaleb Ühtekuuluvusfondi poolt toetatud projektis Emajõe- Võhandu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine 2004-2010. Projekti raames rekonstrueeritakse Himmaste, Orajõe, Mammaste, Sika, Peri ja Rosma vee- ning kanalisatsioonitrassid. Külad haaratakse ühtsesse vee- ja kanalisatsiooni võrku, mida haldab AS Põlva Vesi.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on valla elanikest osaliselt või terviklikult liidetud ligikaudu 1500 inimest, mis on ligikaudu 35% valla elanikkonnast.

Elektrivarustus

Põlva valla elektrienergeetika arengusuunad on AS Eesti Energia poolt määratud üldiste suundumustega: aastaks 2013 kindlustatakse tarbija juures kvaliteetne pinge 230/400V. Uute 0,4kV liinide pikkus ei tohi ületada 600 m ja ehitamisel kasutatakse vaid õhu- või maakaablit. Nähakse ette 10 kV võrgu üleviimine 20 kV pingele ning aastaks 2015 on kavandatud 35kV elektrivõrgu viimine pingele 110kV või 20kV. Valla territooriumil on mitu energiamüüjat: AS Eesti Energia ja Põlva Oom OÜ.

Pidevalt tehakse tööd olemasoleva võrgu töökindluse tõstmiseks. Põhilisteks töödeks on eelkõige energiasäästu võimalusi ja vahendeid arvestades amortiseerunud infrastruktuuri väljavahetamine, alajaamavõrgu tihendamine (eelkõige väikese võimsusega alajaamade rajamise teel), võimaliku ohu allikateks olevaid elektri paljasjuhtmeid asendatakse isoleeritud juhtmetega.

Põlva vallas esineb ka piirkondi, kus elektrivarustus on puudulik (üksikutes taludes puudub). Kahjuks ei soodusta praegune majandussituatsioon olukorra paranemist - Eesti Energia pole huvitatud infrastruktuuri arendamisest, kui investeering pole talle majanduslikult põhjendatud ning soovijad ei suuda alati tagada omaosalust liitumiseks vajaliku toiteliini välja ehitamisel.

Olemasolevatest liinidest kaugelasuvate üksikute hoonete elektriga varustamiseks võib liinide rajamisest otstarbekamaks osutuda generaatorite kasutamine.

Valla territooriumil toodetakse nn rohelist elektrienergiat Saesaare, Rosma küla ja Põlva paisjärve hüdroelektrijaamas ning võib eeldada selle tegevuse jätkumist. Samuti on huvi tuntud täiendavate hüdroelektrijaamade rajamise vastu. Uute hüdroelektrijaamade rajamine Põlva valla jõgedele ja ojadele võib toimuda kõiki keskkonnakaitse nõudeid järgides ja maaomanike nõusolekul kohtadesse, kus on piisavalt vaba hüdroenergiat.   

Tänavavalgustus

Peri küla valgustus on rahuldaval tasemel, valgustus on olemas maanteel ja külakeskuse ümbruses. Korterelamute vahel on valgustus ebapiisav.

Taevaskoja küla valgustus on  heal tasemel küla läbival maantee osas. Elamute vahel valgustus puudub.

Rosmal  on välja ehitatud tänapäeva nõuetele vastav tänavavalgustus. Nii olemasoleva hoonestusalal kui ka planeeritud elamurajooni valgustamisalad on kantud üldplaneeringu kaardile.

Himmastes olemasolev tänavavalgustus vajab rekonstrueerimist ja laiendamist.

Mammaste olemasolev tänavavalgustuse võrk on keskasula hoonestusalal ning vajab rekonstrueerimist ja laiendamist. 2006. aastal ehitati välja Mammaste-Tartu ja Ihamaru ringristmikel tänavavalgustussüsteem.

Olemasolev tänavavalgustus Orajõel vajab uuendamist ja laiendamist. Lisaks Aarnas ja ka väiksemate külade Puuril, Miiastes, Kähris, Tännassilmas ja Soesaares tänavavalgustused vajavad uuendamist.

Kõik rekonstrueerimist ja uuendamist vajavad tänavavalgustusesüsteemid asendatakse ja ehitatakse vastavalt energiasäästu võimalusi ja vahendeid arvestades.

Soojamajandus

Mammaste ja Peri külakeskused on kaetud keskkütte soojavarustuse võimalusega.

Himmastes on tsentraalküttelt üle mindud lokaalsetele korterelamutes baseeruvate gaasikatlamajadele.

Peril on säilinud tsentraalkatlamaja, mis varustab soojaga Peri Külakeskust ja  kaheksat korterelamut.

Kuni 1999. aastani varustas Mammastet soojaga Põlva kesklinna katlamaja. 1999. aastal rajati 1 megavatise võimsusega Foster Wheeler gaasikatlaga lokaalkatlamaja, mida praegu haldab AS Põlva Soojuse varade rentnik AS Eraküte. Füüsiline ühendus Mammaste ja linna soojavõrgu vahel on praegu olemas, kuid seda ei kasutata. Uurimis- ja arendustöös „Põlva linna kaugküttevõrgu optimeerimine" (OÜ Pilvero, 2001) on välja pakutud variant taastada Mammaste soojaga varustamine Põlva linna keskküttesüsteemist (see nõuaks kas olemasoleva Mammastesse suunduva soojatrassi rekonstrueerimist või uue trassi rajamist), kuid majanduslikel kaalutlustel ei olda sellest huvitatud, ja nii võib eeldada lokaalkatlamaja töö jätkumist. Keskküttestruktuuris pole viimastel aastatel muutusi toimunud, praegu varustatakse soojaga kuut paneelelamut ja vallamaja, muutumist tarbijate arvus ei ole ette näha.

Gaasivarustus

Põlva vallas on gaasivarustus kättesaadav Himmaste, Mammaste, Rosma, Orajõe ja Peri külades. Täiendavate gaasijuhtmete rajamist on ette näha Puuri külla ning Põlva linna ümbrusesse elamuarendusest tekkivatest vajadusest. Peamiseks arendustööks on olemasoleva võrgu kaasajastamine. Gaasitrasside ehitamise kõrge maksumuse tõttu on gaasivõrguga liitumine reaalne vaid olemasolevate gaasitrasside läheduses - eelpool mainitud asulates ja Põlva linna lähiümbruses.

Andmeside

Põlva vald on kaetud EMT, Radiolinja ja Tele2 GSM-levialaga. RAS-1000 raadiotelefoni leviga on vallast kaetud ca 80%.

Telekommunikatsiooni teema käsitlus arenguvisioonina Põlva valla territooriumil annab hetkel võimaluse rääkida ainult üldistatud kontekstis.

Olemasoleva telefonivõrgu suurt laienemist ette näha ei ole, sest enamik liitumissoovidest on juba rahuldatud ning maapiirkondades, kus telefoniliinide rajamine oleks väga kulukas, on lauatelefonile tekkinud alternatiivid GSM ja RAS-1000 telefonide näol. Areng on suunatud telefoniside parandamiseks (analoogjaamade asendamine digitaaljaamadega) ning andmeside teenuste laiendamiseks Mammastes ja Himmastes.

Elioni investeeringud vaatlevad kõneside ja andmeside lahenduste pakkumisi eraldiseisvalt. Kõneside teenuse pakkumisel on jõutud sellisesse staadiumi kus enamus soovijaid on telefoniteenuse kasutajad. Kindlasti on üksikjuhtumeid, kelle füüsilise ühenduse ja raadiolevi puudumise tõttu pole teenust võimalik kasutada. 1. märtsiks 2001 esitatud avaldused on Põlvamaal 100 % oma lahenduse leidnud. Praegusel hetkel ei lasu Elionil enam kohustust uusi sidetrasse välja ehitada kui puudub majanduslik põhjendus. Kui siis ainult kliendi investeeringu abil omavahel kokku leppides.

Käimasoleva projekti Phare CBC „Põlvamaa internetiseerimine" raames peaks internetiühenduse saama Aarna, Tännassilma, Puuri, Holvandi, Kiuma, Metste, Kähri, Adiste, Nooritsmetsa, Puskaru, Tromsi, Miiaste, Andre, Meemaste, Soesaare, Vanaküla, Lutsu, Uibujärve, Partsi ning osaliselt ka Mammaste ja Rosma küla. Võrk arendatakse välja koostöös Põlvamaa Arenduskeskusega ning ühendust ja võrku hakkab haldama  AS Elion.

Praeguseks on internetiühendusega varustatud kõik valla raamatukogud: Kiuma Raamatukogu; Taevaskoja Raamatukogu, Vanaküla Raamatukogu, Peri Raamatukogu ja Himmaste Raamatukogu.

Ettevõtlus

01.01.2006. aasta seisuga oli Põlva vallas 4300 elanikku, ligikaudu 60% elanikkonnast oli maksumaksjaid. Äriregistri interneti teabesüsteemi päringu andmetel oli 07.06.2006. a seisuga Põlva valla aadressiga  registreeritud kokku 242 ettevõtet, millest  116 osaühingud, 79 FIEd, 7 aktsiaseltsi ja 40 on mittetulundusühingud ja ühistud.

Kõige rohkem tegutseb vallas osaühinguid ja füüsilisest isikust tegutsevad ettevõtjad, kelle levinuimateks tegevusaladeks on põllumajandussaaduste tootmine ja müük, järgneb puidu- ja metsatöötlemine, transportteenused, jaekaubandus ja hulgimüük jne.

Ettevõtlusevormidest domineerivad arvult füüsilisest isikust ettevõtjad. Uute ettevõtete registreerimine on jäänud vähemaks aga olemasolevad ettevõtted on tugevalt laiendanud oma tegevust ning tugevdanud oma konkurentsivõimet. Paljud füüsilisest isikust ettevõtjad on saavutanud oma tegevusega suuremad mahud ning seetõttu on oodata suuremat ümberregistreerumist äriettevõteteks. Suurimateks vallas registreeritud tööandjateks on töötajate arvult PÕLVA POÜ ja PERI POÜ.

Valla ettevõtted on tööandjateks peamiselt Põlva valla elanikele. Samas ligi 30% töölistest on pärit  teistest piirkondadest (naaberomavalitsustest).

Turism

Vaata lisa http://www.polvavald.ee/ Põlva piirkonna turismipotentsiaali analüüs. Põlva valla soodne geograafiline asukoht - rohelus, kaunid metsad, haritud põllumaad, läbivad Ahja- ja Orajõgi, looduskaitse- ja puhkealade olemasolu ning turvalisus on heaks eelduseks turismi arendamiseks piirkonnas. Peamiseks eesmärgiks on säilitada puhkeväärtusega metsa hulka. Kaitsta looduskeskkonda koos piirkonna miljööväärtustega.

Suurimaks vaatamisväärsusteks on Eestis ainulaadne Taevaskoja looduskaitseala (RMK puhkeala). Taevaskodasid külastab aastas ligikaudu 55 000 inimest. Lisaks on Põlva Turismiinfopunktist  infot otsinud ja külastanud 2005. aastal 4141 huvilist. Turismiinfopunkti külastajate arv kahjuks väheneb (2003. aastal 5606 külastajat) ilmselt ebasobiva asukoha tõttu, sest põhivaatamisväärsused asuvad enne Põlva linna Põlva vallas Taevaskoja külas Tartu maanteelt tulles. Samuti on aktiviseerunud kohalikud turismiettevõtjad, kes reklaamivad ise oma teenuseid läbi interneti kodulehe, meedia, ühiskataloogides jne väga aktiivselt.

Viimastel aastatel on seoses siseturismi suurenemisega kiiremini arenenud ka kogu valla turismimajandus. Talvised ja suvised rahvaspordihuvilised saavad kasutada valgustatud ja korrastatud Mammaste suusa-, jalgratta- ja matakaradasid. Samuti Taevaskoja seiklus- ja matkaradasid. 2006. aasta seisuga pakuvad 10 ettevõtjat Põlva valla territooriumil majutusteenust koos erinevate puhke- ja vabaaja veetmise võimalustega. Sh 2006. aastal valminud Mammaste Tervisespordikeskus, mis peaks tooma leevendust majutus-, seminari- ja puhkekohtade puudusele, samuti ka telkimise ja karavanide parklate puudusele.

Mammaste Tervisespordikeskus pakub teenuste paketti „aktiivne puhkus ja liikumine looduses", mida saavad ka teised Põlva piirkonna/maakonna turismiettevõtted kasutada oma pakettides.

3. Sotsiaalse olukorra kirjeldus

Elanikkond ja rahvastik

Põlva valla territooriumil asub 27 küla, millest 4 suuremat on Mammaste, Himmaste, Rosma ja Peri.

PÕLVA VALLA ALALISTE ELANIKE JA LASTE ARV SÜNNID KÜLADE KAUPA .

2005. aasta 01. oktoobri seisuga oli mehi 2156, naisi 2163 (kokku 4319). Elanike arvust olid tööeast vanemad (N 61-101; M 65-96) 771 inimest ehk 18%, tööeast nooremad (0-16) 854 inimest ehk 19% ja tööealised (N 17-60; M 17-64) 2694 inimest ehk 63%.

Elanike arv vallas 01.01.2006. aasta seisuga oli 4300.

Viimase kümne aasta jooksul on iive olnud valdavalt negatiivne, kuid viimastel aastatel on sündide arv stabiliseerunud. Samuti on laste arvu tõus vallas seotud suuresti sisserändega.

LASTE SÜNDIVUS

Valla elanike arvu hoiabki suhteliselt stabiilsena elanike liikumine valda Põlva linnast ning teistest naaberomavalitsustest. Valla elanikest on peale eestlaste veel teiste rahvuste esindajaid: venelased (23), ukrainlased (6), soomlased (12) ja muud 35.

Valla elanikest oli 2005. a registreeritud keskmiselt 122 töötut. Eeldatavalt ei ole end töötuna arvele võtnud ligikaudu 125-130 isikut. Seega, töötuse protsent vallas ligi 2,8% kogu valla elanikkonnast, tööealisest elanikkonnast moodustab see 4,5%. Aastal 1998 olid need arvud vastavalt elanikke 4430 neist töötuid 217 ehk 4,9%. Hinnanguliselt ca 100-145 isikut töötavad nn "mustalt" ja nende töötamine või töötus ei kajastu statistikas. Vallas leidub töökohti rohkem meestele. Eriti raske on töökohta leida keskealistel ja vanematel naistel, kellel on kesk- või põhiharidus. Paljud tööta jäänud noored ja energilisemad inimesed lahkuvad vallast töökoha otsinguil. Töökoha kaotanu, kes ei suuda kiiresti uut töökohta leida, jääbki tihtilugu rakenduseta ja hakkab sõltuma sotsiaaltoetustest. Kasvanud on madala haridustaseme ja kvalifikatsioonita töötute hulk. Probleemiks on ka madal palgatase ja kutsehariduse ühekülgsus. Välja töötamisel olev Põlva valla töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni tingimused ja kord on motivaatoriks ja toeks eriti pikaajalistele töötutele.

TÖÖTUD PÕLVA VALLAS 2005.a

* Kokku registreeritud ja mitte registreeritud töötud

Sotsiaalhoolekanne

Hea sotsiaalse keskkonna loomiseks on vallal olemas haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutused ja sotsiaalhoolekandeks vajalik süsteem. Täna on teenuste valik puudulik ning materiaalsetel põhjustel piiratud.

Sotsiaalhoolekandeasutusena tegutseb vallas alates 1993. aastast Põlva Valla Hooldekodu. Hoolduskohtade arv on 36, millest suurem enamus on täidetud valla kodanike poolt. 2006. aasta septembri seisuga on järjekorras 8 inimest. Probleemiks on lamavad ja psüühikahäiretega inimesed, kes vajavad pidevat erihooldust ja järelvalvet ning seetõttu erihooldekodu teenust. Arvestades asjaolu, et valla rahvastik vananeb ja tööjõulise elanikkonna töötempo ja närvipinge kasvab, on tekkinud vajadus uute hoolduskohtade järele, mis nõuab uue sotsiaalmaja/keskuse väljaehitamist.

Põlva valla elanike teenindamisel on seatud eesmärgiks elanike teenindamine võimalikult lähedal nende elukohale. Valla elanikel on võimalus kasutada Põlva linna Päevakeskuse pakutavaid teenuseid (pesupesemisvõimalus, ajakirjanduse lugemine, huviringide tegevus, kultuuriüritused, jne). Päevakeskuse võimalused ja ruumid ei suuda rahuldada kõiki teenuste soovijaid ja kasutajaid. Põlva vallas on sotsiaalteenuste pakkumine piiratud ja kulukam hajaasustuse tõttu. Valla sotsiaalpoliitika üheks prioriteediks on sotsiaalteenuste laiendamine ja kättesaadavus valla elanikele.  Lähiajal pakub lisavõimalusi teenuste laiendamiseks ka Peri Sotsiaalkeskus. Valla elanike paremaks teenindamiseks on loodud sotsiaaltöötaja vastuvõtukohad külakeskustesse. Põlva vallas on 3 sotsiaalkorterit, 1- ja 3- toaline korter tsentraalküttega kõigi mugavustega majas ja 1-toaline ahiküttega, osaliste mugavustega majas. Sotsiaalkorterite järele on suur vajadus. Olemasolevad sotsiaalkorterid on väga amortiseerunud ja vajavad kapitaalremonti.

Puudub terviklik rehabilitatsioonisüsteem, mis oleks vajalik tööealiste inimeste iseseisva toimetuleku ja kaasatuse suurendamiseks. Seda aitab lahendada alustatud rehabilitatsiooniteenuste väljatöötamine ja pakkumine (töötuginõustaja teenus külakeskustes) koostöös Kagu-MTÜ Partnerlus projektiga „Töö tugi Kagu Eestis" ning reaalsete töötubade väljaarendamisega.

Suuremat tähelepanu vajavad vanemliku hoolitsuseta lapsed. Pidurdavad tegurid on lastekaitse ennetustöö vähesus ja lastekaitse töötaja ning ema ja lapse turvatoa puudumine.

Valla täiendavad sotsiaaltoetused 

Sotsiaaltoetuste lisavajadusi ja ulatust mõjutab ühiskonna teiste sektorite (tööhõive, palgad, keskkond, jms) arengud, kõige enam meetmed tööhõives. Mida suurem on töötus, seda keerukamad probleemid on lahendada sotsiaalvaldkonnas.

Lisaks riiklikele toetustele on vallas välja töötatud sotsiaaltoetuste süsteem lastele ja lastega peredele, vanuritele ja puuetega inimestele. Lisaks tabelis toodud toetustele makstakse valla eelarvest matusetoetust, visiiditasu õpilastele, voodipäevatasu kõigile elanike gruppidele. Toetatakse erinevaid organisatsioone ja MTÜ-sid, mille tegevustest võtavad osa valla kodanikud (näiteks: punane rist, lastekaitseühing, puuetega inimeste erinevad ühingud, jne). Eriolukordade (tulekahju, jne) puhul on võimalus taotleda toetust vältimatu abina.

4. Haridus

Põlva vald võimaldab alus- ja algharidust  ning korraldab põhi- ja keskhariduse omandamise naaberomavalitsustega koostöös. Põlva valla territooriumil asub  3 kooli ja 2 lasteaeda (s.h 2 munitsipaalkooli ja 1 erakool): Mammaste Lasteaed- Algkool, Himmaste Algkool ja Johannese kool Rosmal.

Mammaste lasteaia täituvus on hetkel suurem, kui asutuse optimaalne kohtade arv võimaldaks. Lasteaia kohtadele on kujunenud järjekord. Lasteaed annab head alusharidust ning Mammaste Lasteaed-Algkool on kujunenud ka koolieelse ja algkooli kasvatuse programmi "Hea Alguse" nõustamise keskuseks lastevanematele ning teistele lasteaedadele.

Erakool Johannese kool Rosmal pakub lastevanematele alates 2005. aastast alternatiivset alushariduse võimalust.

Himmaste ja Mammaste algkoolid on väga laia huviringide valikuga, mis annavad lastele huviharidust õppetöö väliselt läbi erinevate huviringide (näiteks näitering, jne). Tasemega  huvialahariduse saavad Põlva valla lapsed ja noored Põlva  Muusika - ja Kunstikoolist ning Spordikoolist. Piirkonna huvialade (jalgpall, suusatamine, orienteerumine, aeroobika, matkamine jpm) klubid/ringid pakuvad samuti nii lastele kui ka täiskasvanutele huvialadega aktiivselt osalemise võimalusi.

Kesk- ja põhiharidus on valla lastele kättesaadav Põlva linna keskkoolis ja ühisgümnaasiumis. Põhiharidust saab omandada lisaks ka erakoolis Johannese Kool Rosmal.

1989 - k.a tegutseb Rosmal (IX kl) Johannese Kool Rosmal, mis on Steiner- pedagoogikale põhinev vaba waldorfkool, mida juhib MTÜ Põlva Väikese Kooli Selts. Kool teeb tihedat koostööd kohaliku omavalitsuse ja Rosma küla elanikega.

Koolide hooned ja õuealad vajavad rekonstrueerimis- ja ümberehitustöid.

5. Kultuur ja sport

Põlva valla elanikkonna kultuuritegevus on koondunud suurematesse külakeskustesse ja Põlva linna kultuuriasutustesse. Valla elanikud saavad osa võtta piirkonna (Põlva linna ja valla) erinevatest klubide ja seltside tegevustest.

Vallas tegutsevad kultuuriasutusena järgmised külakeskused:

1. Himmaste - kus asub ühes hoones raamatukogu, kooskäimise koht, sotsiaaltöötaja vastuvõturuum, postkontor ja avatud internetipunkt (AIP).

2. Peri - kus asub raamatukogu, sotsiaaltöötaja vastuvõturuum, muuseumituba ja kooskäimise koht.

3. Taevaskoja - kus asub raamatukogu, AIP, sotsiaaltöötaja vastuvõtt, postipunkt ja külarahva kooskäimise koht.

4. Miiaste seltsituba - kus asub raamatute laenutuskoht, sotsiaaltöötaja vastuvõtt ja kooskäimise koht.

5. Vanaküla - kus asub raamatukogu, AIP, sotsiaaltöötaja vastuvõtt ja kooskäimise koht.

6. Kiuma - kus asub raamatukogu, AIP ja kooskäimise koht, sotsiaaltöötaja vastuvõtt;

Kiuma Rahvamaja - antud kasutada MTÜ KOI-le kultuuriteenuse osutamiseks.

7. Aarna - valminud 2006. a kortertüüpi ruumides asub - AIP, sotsiaaltöötaja vastuvõtt ja raamatute laenutuspunkt ning kooskäimise koht.

Külade seltsitegevust edendavad lisaks vallale oma külades/piirkondades MTÜ Taevaskoja, Miiaste Käsitööring, Himmaste Käsitööring, Tännassilma sädeinimesed ja kõikides külades olevad sädeinimesed ning raamatukogude juhatajad. Loodud MTÜ Põlva Valla Avatud Noortekeskus, Peri Noorteklubi ja Himmaste Noorteklubi viivad läbi erinevaid projekte ja korraldavad üritusi. Noorsootööd vallas viib läbi kultuuri- ja noorsootöötaja koostöös raamatukogude juhatajatega.

Noorsootöö vajab suuremaid investeeringuid ja koolitatud ning motiveeritut kaasabilisi ning kogukonna kaasabi.

Vajadus on nn külakeskuste ja  ühiskäimiskoha järele eriti Tännassilmas, Rosmal ja Mammastes, kes on oma aktiivsust ülesnäidanud. Külaelu edendamist vajavad ka teised väiksemad külad.

Põlva valla raamatukogud on klassikalised avalikud rahvaraamatukogud, mis täidavad vallas ka avaliku internetipunkti funktsioone ja võimaldavad klubidel ning seltsidel koos käia ja kasutada raamatukogu ruume. Kultuuritegevuseks on ainult Himmastes ja Peril avarad ruumid. Väiksemates külakeskustes on väga suur ruumipuudus. Peril olev muuseumituba vajab reklaami ning on rohkem ainult olemasolevate esemete eksponeerimisele orienteerunud, mida on suuresti annetanud valla elanikkond.

Külakeskused, kus on suuremad saalid (Himmastes ja Peril), korraldavad raamatukogujuhid  teatrietendusi, kontserte ja muid meelelahutusüritusi. Väiksemates külakeskustes on isetegevus aktiviseerunud aga puuduvad ruumid tegevuste laiendamiseks (näiteks Miiaste, Tännassilma, jt ).

Spordivaldkonnas on eestvedajateks Spordiklubi "Serviti", kes aitab korras hoida ja hallata valla spordiobjekte (sh Mammaste Tervisespordikeskuse suusa- ja matkarajad) ja korraldab spordiüritusi. Vallas territooriumil tegutseb ka Mässeri Lumelauaklubi. Vallas saab sportlikult vabaaega veeta järgmistel objektidel: Mammaste Tervisespordikeskuse territooriumi platsidel ja radadel, lumelauamäel, Peri mängu- ja spordiväljakul, Himmaste mängu- ja spordiväljakul, Mammaste mängu- ja spordiväljakul ja Taevaskoja mängu- ja spordiplatsil. Samuti ka Taevaskoja seiklus- ja matkaradadel.

Mängu- ja spordiväljakud külakeskustes on saanud alates 2006. aastast värsked kõvakatted ja osaliselt lasteatraktsioone. Planeeritud on jätkata mänguväljakute väljaarendamist vastavalt eelprojektidele. Kavandamisel on samuti Mammaste Tervisespordikeskuse teenuste ja võimaluste laiendamine sealhulgas ka Mammaste matkaraja rajamine läbi Taevaskoja Kiidjärve ja Hatiku Mammastesse tagasi. Samuti jalgratta matkaring Mammastest Kooraste järvede- Kiirusmäeni ja tagasi Mammastesse.

6. Loodus- ja elukeskkond

Põlva valla looduslikud eeldused ja külakeskuste olemasolud annavad võimaluse kujundada  heakorrastatud eripärased külad koos oma traditsioonidega. Peri park, Rosma  Päkamägi , Partsi küla järved, Taevaskoda, Ahja- ja Orajõgi, Himmaste allikad jpm vahelduv reljeefsus ja kaunid metsad ning hooldatud põllumaa  kujundavad valla ilmet. Olemas on visuaalselt väärtuslikud looduskaitsealad ja oma ajastule iseloomulikud muinsuskaitseobjektid Kähri kirik, Otteni vesiveski, Rosma vesiveski, Peri mõis, Partsi mõis, Kadaja talu jm. Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtusega piirkonnad ja rohevõrgustikud. Valla külakeskused vajaksid  planeeritud haljastamist ja heakorrastamist ning väljaarendamist.

Valla külakeskuste kujundamise olulisteks aspektideks on valla territooriumi funktsioonide (haljasalad, rekreatsioonialade, spordi- ja mänguväljakud jms) käsitlemine ühtse kujundusliku süsteemina, arvestades kujunduselementide sobivust nende alade eripära ja omalaadse miljööga. Jätkub järjepidev töö vastavalt vahenditele ja võimalustele külakeskuste väljakujundamisel ja koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega puhkealade arendamisel. Kergliikluse võrgustiku väljaehitamine vastavalt kinnitatud teemaplaneeringule aastani 2015. Täiendamist ja uuendamist vajab viidamajandus. Tänavavalgustuse/valgustuse arendamine koos eramute ning korruselamute heakorraga kompleksne lahendamine suurendab valla ja külade visuaalset atraktiivsust, parandab inimeste elukeskkonda ning loob tingimused turismi arenguks.

Keskkond

Põlva vallas puuduvad suured tööstusettevõtted ja keskkonda saastavad tootmisettevõtted ning olulised reostusallikad. Viimaste aastate probleemiks on tõusnud joogivee nappus suveperioodidel teatud valla piirkondades. Elamute, ettevõtete ja asutused on kaasatud ning ühinenud korraldatud jäätmeveoga. Suurem osa korterelamute reovetest puhastatakse, olemas on ohtlike jäätmete ja elektroonikaromude kogumisvõrgustik, pakendijäätmeid kogutakse ajutiste kogumispunktide ning metallijäätmeid kokkuostupunktide kaudu. Suuremates külades toimub ka paberi- kartongijäätmete kogumine külakeskuste parklates. Enamus tavajäätmetest ladestatakse prügilasse, sh orgaanilised jäätmed,  lahendamata on reoveesette probleem. Adiste prügila suletakse 2009. aastal, selleks on planeeritud rajada Põlva valla ja linna ühine jäätmejaam. Keskkonnateadlikku elanikkonda informeeritakse koolitatakse läbi valla interneti kodulehe, vallalehe ja infovoldikute lisaks keskkonnalaste üritustele.

Puhta keskkonna tagamine ja säästva arengu põhimõtete rakendamine võimaldab valla keskkonda käsitleda looduslähedase kultuurmaastikuna, mida iseloomustab inimeste keskkonnateadlikkus, turvaline elukeskkond, korraldatud jäätmemajandus loodusressursside eksponeerimine ja säästlik kasutamine.

II ARENGUTRENDID JA MÕJURID

Üleriiklikud arengukavad, strateegiad ja rakenduskavad

Üheks kohaliku omavalitsuse üldise arengusuunajaks on riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti säästva arengu strateegias "Säästev Eesti 21" sõnastatud Eesti arengueesmärgid kuni aastani 2030. Nendeks pika-ajalisteks arengueesmärkideks ning neid iseloomustavateks ja selgitavateks komponentideks on:

Eesti kultuuriruumi elujõulisus - Eesti kultuuriruumi ulatus, Eesti kultuuri funktsionaalsus, Eesti kultuuri ajaline järjepidevus ja plastilisus.

Heaolu kasv - majanduslik jõukus, turvalisuse tase, võimaluste mitmekesisus

Sidus ühiskond - sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal, tugev kodanikuühiskond

Ökoloogiline tasakaal - loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine

Suuresti mõjutab ja võimaldab kaasabi erinevate valdkondade investeeringute rahastamisel loodud koonddokument "Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013"

Struktuurivahendite kasutamise strateegia on oma olemuselt valdkondadevaheline ja -ülene riiklik arengudokument, millega pannakse paika üldine lähenemine Eesti sotsiaalmajandusliku arengu suunamiseks aastatel 2007-2013. Seekord erineb struktuurivahendite planeerimine eelmisest programmperioodist, sest esmakordselt kavandatakse struktuurvahendite toetuste jagunemist Eesti riigieelarvestrateegia (RES) osana.

Euroopa Liidu struktuurivahendid on Ühenduse ühtekuuluvuspoliitika instrumentidena loodud Euroopa Liidu kui terviku majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks. Nende kasutamisel on eesmärgiks toetada Ühenduse harmoonilist, tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut.

Struktuurivahenditest rahastamist leidvad tegevused ja nende rahastamise maht määratletakse täpsemalt lisaks strateegiale koostatavates valdkondlikes rakenduskavades (operational programmes), mis on struktuurivahendite strateegia rakendusdokumentideks struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste osas.

31. märtsi 2006. aasta Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 216 kiideti heaks 2007-2013 Euroopa Liidu (EL) struktuurivahendite kasutamiseks järgmiste valdkondlike rakenduskavade koostamine ning määrati nende väljatöötamist Rahandusministeeriumi koordineerimisel juhtima järgmised ministeeriumid:

•Euroopa Sotsiaalfond (ESF)- inimressursi arendamise rakenduskava - Haridus- ja Teadusministeerium

•Keskkonna Investeeringutekeskus (KIK) elukeskkonna arendamise rakenduskava - Keskkonnaministeerium

•Hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamise rakenduskava - Haridus- ja Teadusministeerium

•Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kasutamaks Euroopa Põllumajanduse Fondi Maaelu Arenguks vahendeid, valmistatakse strateegilise dokumendina ette "Eesti maaelu arengu strateegia 2007-2013" ning rakendusdokumendina "Eesti maaelu arengukava 2007-2013"- Põllumajandus ministeerium ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

• STRUKTUURIFONDID

•                                                                                  

• Ühtekuuluvusfond

• Euroopa Sotsiaalfond

  Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfond

  Kalanduse Arengufond

• EUROOPA REGIONAALARENGU FOND

Põhimõtteliselt samad fondid hakkavad vahendama ja menetlema ka uue perioodi 2007- 2013 rahalisi vahendeid.

Põlva maakonna arengukava 2011-2017

Maakonna arengustrateegia on suunatud eeskätt põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisele, majandusstruktuuri mitmekesistamisele uute mittetraditsiooniliste tegevusaladega, ettevõtluseelduste igakülgsele arendamisele ja turismi arendamisele. Piirkonna tööjõu kvalifikatsiooni ja elukeskkonna kvaliteedi parandamisele.

Põlva Valla Üldplaneering aastani 2015 (vaata http://www.polvavald.ee/ )

Põlva linna ja lähialade kergliikluse teemaplaneering 2015

Vallaasutuste, külade arengukavad ja sektori arengukava:

1. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava 2007-2019

2. Põlva valla Teehoiukava

3. Põlva valla Jäätmekava

4. Mammaste Lasteaed- Algkooli arengukava

5. Himmaste Algkooli arengukava

Külade arengukavad

III PÕLVA VALLA ARENGU VISIOON 2016

Põlva piirkonnas on toimiv haldusruum.

Põlva vald on turvaline, mainekas ja väärtustatud elukeskkonnaga elamispiirkond.

Piirkonnas on säilinud kaunis looduskeskkond kaitsealadega ning arenenud säästev majandus.

Kõik valla teed on sõidetavad aastaringselt.

Põlva piirkonnas tagatakse kvaliteetne alus- ja üldharidus. Kogukond osaleb aktiivselt valla elu arendamisel.

Põlva on tunnustatud aktiivse puhkuse piirkonnana.

Piirkonnas on arenenud mitmekülgne ettevõtlus, tagades töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud.

Olemasolev infrastruktuur võimaldab ettevõtluse arengut.

Sotsiaalteenused ja arstiabi on elanikkonnale kohapeal kättesaadavad.

IV PÕLVA VALLA ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2016

Põlva valla arengustrateegia aluseks on valdkondade vaheline tasakaalustatud areng. Elukeskkonna arendav ja looduskeskkonna  säästev tegevus.

Strateegiline üldeesmärk

Rahvusvahelise konkurentsivõimelise keskkonna loomine, mis tugevdaks valla positsiooni ja  atraktiivsust  investeerijatele ning väärtustaks kohalikku inimressurssi.

Strateegilised põhieesmärgid, mis aitavad üldeesmärki saavutada:

•Järjepidev töö piirkonna tutvustamisel erinevates valdkondades ja tasanditel nii rahvusvahelisel, kui ka siseriiklikul.

•Tõsta elukeskkonna kvaliteeti kõikides  külades.

•Külaelu aktiviseerimine.

•Arendada ettevõtluskeskkonda ja toetada elanikkonna ettevõtlikust.

•Tõsta tööjõu võimalusi ja kvaliteeti toetades tööjõuressursi ümberkoolitamist

Võtmevaldkonnad

Valla tasakaalustatud arengu tagamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik arendada eelkõige võtmevaldkonnad.

KESKKOND - tasakaalustatud arengu tagamiseks  on vaja paralleelselt arendada erinevaid keskkondi

Elukeskkond- Kvaliteetne, säästva arengupõhimõtteid arvestav ja EL normidele vastav (ÜVK arendamine, teedevõrgustiku ning kvaliteedi parendamine, energiasäästlik tänavavalgustus, kergliikluse arendamine, soojamajandus, jpm).

Hariduskeskkond- võimaldada piirkonnas kõiki haridustasemeid.

Eakate elukeskkond- väärikaks vananemiseks sotsiaalmaja olemasolu ja sotsiaalteenuste arendamine.

Ettevõtluskeskkond- atraktiivne investoritele ja ettevõtjatele ning õppimisvõimelise tööjõuressurssi olemasolu.

Töökeskkond- töökohtade olemasolu erinevates valdkondades, mitmekülgne töökohtade struktuur ja nõuetele vastavad tingimused.

Kultuurikeskkond- mitmekülgne, traditsioonide rikas ja kultuuriinimesi väärtustav.

Looduskeskkond - säästlik kasutamine ja keskkonnahoidlik hoiak.

Tervislik vabaajaveetmine- võimaluste loomine, tervisespordikeskuse ning puhke- ja mänguväljakute arendamine, matka- ja suusaradade laiendamine, jpm.

KOOSTÖÖ - Võtmevaldkondade arendamiseks on vaja erinevate tasandite ja sihtgruppide koostööd sh:

koostöö kohalikus omavalitsuses kõikidel tasanditel;

koostöö elanikkonnaga;

koostöö rahvusvahelisel ja siseriiklikul tasandil;

koostöö arendus- ja tugistruktuuride ning teadusasutustega;

kooostöö naaberomavalitsustega;

kaasatus - kõigil huvigruppidel võimalus osaleda;

hoolivus - kõik sotsiaalsed grupid on võrdselt olulised.

Olulised vahendid tegelikkuse mõjutamiseks on järgmised (igal aastal üle vaadatavad ja vajadusel uuendatud arengudokumendid ja tegevused):

• Üldplaneering
• Valla arengukavad
• Arengukava investeeringute kava
• Valdkondade arengukavad
• Teemaplaneeringud
• Terviklike piirkondade detailplaneeringud
• Pikaajaline ja paindlik finantsplaneerimine
• Arendus- ja koostööprojektid
• Piirkondade ühiskontseptsioonid ja koostöölepped
• Uuendusmeelne ja paindlik administratsiooni, et tagada suutlikkust juhtida muutusi

V EESMÄRGID JA TEGEVUSED aastani 2016

1. HALDUS

Arengueeldused

• Ametnikkonna ja spetsialistide olemasolu.
• Kehtestatud üldplaneering aastani 2015.
• Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004-2016.
• Kehtestatud jäätmekava.

• Põlva piirkonna ühise hariduselu haridussuunad 2003-2007.

• Kodulehekülje http://www.polvavald.ee/. olemasolu ja info kättesaadavus valla raamatukogudes.
• Infotehnoloogiline baas ja vajalik tarkvara.
• Koolide arengukavad.
• Vallalehe väljaandmine.
• Vallaasutuste arengukavade olemasolu.
• Külade arengukavad.
• Ühiskondlikku aktiivsust tagavad külakeskused ja MTÜd, seltsid ning Avatud Noorte Keskus.
• Raamatukogud (5 tk) ja külakeskused (7tk)
• Külavanema statuudi olemasolu.
• Koostöös elanikkonnaga ja ettevõtjatega ühisprojektide ning ürituste läbiviimine.
• Naaberomavalitsuste ja maakondadega ühisprojektide koostamine ja läbiviimine.
• AIP punktide olemasolu külakeskustes.
• Kohaliku omavalitsuse teenuste delegeerimine kolmandale sektorile.

Probleemid

• Vallale kuuluvate hoonete ja rajatiste alune maa on osaliselt munitsipaliseerimata.
• Vallaasutuste arvutipark ja tarkvara vajab järjepidevat kaasajastamist.
• AIP punktid vajavad laiendamist ja kaasajastamist.
• Noorte vähene kaasamine.
• Valitsusväliste organisatsioonide vähene kaasatus teatud eluvaldkondade arendamisel: kultuur, sotsiaalhooldus, turismi korraldus
• Külaelanike passiivsus ja madal omaalgatusvõime.
• Külades puuduvad valitud külavanemad.
• Külade jätkusuutlikuks arenguks puuduvad paljudes külades arengukavad.
• Väljaarendatud külakeskuseid on vähe.
• Klubide/seltside ja MTÜde vähesus.
• Geoinfosüsteemi (GIS) süsteemi ebapiisav rakendamine kohaliku omavalitsuse erinevates valdkondades.

Visioon Põlva piirkonnas on toimiv haldusruum. Kogukond osaleb aktiivselt valla elu arendamisel. Teotahteline haldusaparaat tagab valla ratsionaalse juhtimise ja arengu.

EESMÄRK 1. Valla arengu jätkusuutlik ja järjepidev planeerimine

EESMÄRK 2. Laiapõhjaline kogukonna kaasatus, info kättesaadavus ja koolitus

Tegevused

• Küladele või ühistele piikondadele arengukavade koostamine koostöös külaelanikega.
• Külade arengukavade kinnitamine.
• Tagada valla õigusaktide kättesaadavus.
• Piirkonna haldusasutuste ametnike ja spetsialistide koostöö ning toimiva võrgustiku loomine.
• Puuduvate valdkondade katmine spetsialistidega.
• Ametnike ja spetsialistide koolitus.
• Põlva piirkonna sotsiaalsfäärisüsteemi ühiskontseptsiooni loomine ja järgimine.
• Vallavolikogu liikmete ja vallavalitsuse ametnike oskuste ja teadmiste tõstmine läbi erialaste täiendkoolituste.

• Kohalike omavalitsuste koostöö tugevdamine maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

• Ühisprojektides osalemine, projektide koostamine ja läbiviimine.
• Geoinfosüsteemi käivitamine ja rakendamine erinevates valdkondades.
• Teehoiukava järgimine ja 2006. aastaks erateede valdajatega teede avalikuks kasutamiseks lepingute sõlmimine.
• MTÜde, klubide ja seltside loomise toetamine ja kaasamine valla arengu edendamisel.
• Külavanematele ja küla aktiivile koolituste organiseerimine.
• Noortevolikogu käivitamine.
• Jätkata vallalehe avaldamist ning vajadusel suurendada mahtu.
• Endise vabariigi ajal valla omandisse kuulunud maa munitsipaliseerimine.
• Haldushoone renoveerimine ja tehnilise baasi ning infosüsteemi kaasajastamine.
• Haldushoone parkla laiendamine.
• Piirkonna omavalitsustega ühinemise võimaluste analüüsimine.
• Ettevõtlike ja aktiivsete kogukonnaliikmete tunnustamine.
• Kolmanda sektori kaasamine omavalitsuse teenuste delegeerimisel.

2. MAJANDUSKESKKOND

2.1 Teed, tänavad ja tänavavalgustus

Arengueeldused

• Rahuldava tihedusega teedevõrgu olemasolu.
• Valda läbivad erisuundades riigi põhimaanteed.
• Suuremates külakeskustes on olemas tänavavalgustusvõrk.
• Kehtestatud Teehoiukava.
• Põlva vallas Mammaste-Tartu ja Ihamaru ringteel väljaehitatud tänavavalgustus.
• Põlva linna ja lähialade kergliikluse teemaplaneering 2005 -2015.
• Põlva valla üldplaneering aastani 2015.

Probleemid

• Kohalike maanteede ja tänavate asfaltkattega teelõikudel kate on kehvas seisukorras.
• Kruusakattega erateed ja kohalikud maanteed on osaliselt amortiseerunud (kruuskate on teedel kulunud või puudub täiesti, millest tulenevalt on tekkinud palju läbilöögiauke ja osaliselt muutuvad teed kevadperioodidel väga halvasti läbitavateks).
• Kruus- ja muldkattega teed tolmavad kuivaperioodidel kaotades tuuleerosiooniga niigi vähest katet.
• Külakeskustes puuduvad sajuvee- ja drenaažisüsteemid.
• Kergliikluse infrastruktuur koos valgustusega välja arendatud vähesel määral.
• Tihe rongiliiklus põhjustab pikki ooteaegu Põlva ülesõidul.
• Ihamaru ringristmikul puudub eraldatud jalgrattatee.
• Tänavavalgustused on osaliselt eravalduses või pole omand määratletud.
• Vanemate tänavavalgustuste kohta puuduvad projektjoonised, süsteemid on amortiseerunud põhjustades suuri energia- ja hoolduskulusid.
• Tänavavalgustusvõrk on kohati süsteemitu ja puudulik.
• Küladel on puudulik viidastus ja külakeskustes puuduvad tänavate nimed ja majadel numbritesüsteem.
• Himmaste külakeskuse kõvakattega parkla on amortiseerunud.
• Vallamaja parkla kõvakate on amortiseerunud ja ei suuda enam teenindada kõik parkida soovijaid.

Visioon 30% valla teedest on tolmuvaba kattega, kõigil teedel on tagatud aastaringne liiklus. Külakeskuste peamistel teedel ja parklates on uuendatud kõvakate. Tänavavalgustused on kohaliku omavalitsuse omandis ja suuremates keskustes rahuldaval tasemel. Kergliikluse infrastruktuur on välja ehitatud linnalähiküladest linna. Koos külakeskuste tänavate uuendamisega luuakse ja taastatakse ka sajuveesüsteemid. Kõik külakeskuste tänavad ja teed ning ringteed on valgustatud. Turvaline liiklus on tagatud Põlva piirkonnas ühtse liikluskorralduse alusel.

EESMÄRK 1. Turvalised ja valgustatud teed ning ohutu liikluskorraldus

Tegevused

• Teehoiukava järgimine ja realiseerimine (kohalike maanteede remont ja hooldus vastavalt kavale).
• Valla teede varustamine ajakohaste liikluskorraldusvahenditega.
• Külade tähistamine ning viitade ja numbrite paigaldamine.
• Kergliikluse võimaluste välja arendamine vallas koostöös naaberomavalitsustega ja fondide kaasabil. Põlva linnaga koostöös  jalgratta- ja kõnniteedevõrgustiku väljaehitamine.
• Ajakohase teederegistri koostamine ja pidamine.
• Ettevõtluspiirkondades koostöös ettevõtjatega teede renoveerimine.
• Liikluskorralduse muutmine turvalisemaks ja keskkonnasäästlikumaks.
• Tänavatele ja teedele nimede andmine.
• Energiasäästu suurendamine (reguleeritav valgustus, säästupirnid jne), omandiküsimuse lahendamine.
• Tänavavalgustuse kaasajastamine külades Aarnas, Kähris, Puuris, Miiastes jt.
• Renoveerida ja laiendada vastavalt eelprojektidele olemasolevat tänavavalgustussüsteeme Himmaste, Orajõe ja Mammaste külas.

2.2 Vesi ja kanalisatsioon

Arengueeldused

• Olemasolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni struktuur.
• Kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arengukava aastateks 2004-2016.
• Koostatud on investeeringute vajaduste maht ja laiendamise võimalused.
• Emajõe-Võhandu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja laiendamise projektis osalemine.

Probleemid

• Eraomandis olevate ÜVK võrkude renoveerimiseks kaasrahastamisallikate leidmine raskendatud.
• Vee- ja kanalisatsioonivõrgud eraomandis ja kinnistutel, hooldamine ja joogivee kvaliteet ei ole tagatud.
• Suur osa piirkondadest on kanalisatsioonita, kontroll reoveekäitluse üle on raskendatud.
• Määratlemata on reoveekogumisalad (EL nõue).
• Puudub ÜVK alane regulatsioon.
• Puudub reoveesette käitlemise süsteem.
• Tuletõrje veevõtukohtade vähesus, ligipääsetavus ja omandiküsimused.

Visioon ÜVK võrgud on antud valla osalusega vee-ettevõttele. ÜVK seadusega sätestatud korras on määratud vee-ettevõte. Välja ehitatud on vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ÜVK-s ettenähtud võimalustest ja mahtudest lähtuvalt. On tagatud ÜVK võrkude tõrgeteta haldamine ja järjepidev arendamine ning on täidetud kvaliteedinõuded nii joogi- kui ka reoveele.

EESMÄRK 1. Infrastruktuuride kaasajastamine

ESMÄRK 2. Kvaliteetne joogivesi ja puhas keskkond

Tegevused

• Uuendada kehtiv ÜVK arengukava.

• Välja arendada ühtekuuluvusfondi projekti raames ÜVK võrgustik.
• Välja ehitada uus ühisvee ja - kanalisatsiooni võrgustik vastavalt ÜVK arengukavale 2004-2016.
• Avalike tuletõrje veevõtukohtade väljaehitamine.
• Veepuhastusseadmete paigaldamine.
• Vee-ettevõtete määramine koos õigusregulatsiooni väljatöötamisega.
• Pinnavee seisundi parandamine - reoveepuhastite ning reovee kogumissüsteemide renoveerimine ja ehitamine.
• Põllumajandusliku reostuse vähendamine.
• Põhjavee seisundi parandamine- jääkreostusobjektide ohutustamine, vanade puurkaevude tamponeerimine.
• Säästva ning integreeritud veekasutuse ja kaitse põhimõtete ning kontrolli ja järelvalvesüsteemide rakendamine, hea keskkonnatava ning parima võimaliku infotehnoloogia juurutamine.

2.3 Ühistransport

Arengueeldused

• Tihe teedevõrgustik.
• Läbivate riigimaanteede rohkus.
• Raudtee ja reisirongide liikluse olemasolu.
• Tiheasustusalade rohkus.
• Ringtee olemasolu.
• Elanikkonna töö- ja teeninduspiirkonnaks on põhiliselt Põlva linn ja lähialad.
• Läbivate ühistranspordi bussiliinide olemasolu.
• Valla poolt käigus hoitav õpilasbussiliin (õppeaasta jooksul).

Probleemid

• Suur territoorium ja hajaasustus (rõngasvald).
• Osa külasid jäävad põhimaanteedest kõrvale, puudulik bussiliiklus.
• Kogukonna kultuuri- ja huvitegevus hilisõhtusel ajal on piiratud bussiliikluse tõttu.
• Elanikkonna piiratud võimalused ühistransporti kasutada valla territooriumi piirides kui ka Põlva linna.
• Valla suuremad külad ei ole kaetud linnalähisliinidega.
• Reisirongide liikluse vähenemine.
• Kruuskattega teede kandevõime on piiratud.
• Ühendus Räpina-Mooste suunal takistatud raudteeülesõidu tõttu.
• Bussiootekojad vajavad uuendamist.

Visioon  Põlva vallas ning linna ja külakeskuste vahel on korraldatud optimaalne ja elanikkonna vajadustele vastav ühistranspordi korraldus.

EESMÄRK 1 Vajadustele vastav ühistranspordi korraldus

Tegevused

• Ühistranspordi korraldamine vastavalt elanikkonna vajadustele koostöös naaberomavalitsustega ja Põlva Maavalitsusega.
• Transpordivõimaluse tagamine kõigile valla koolilastele.
• Linnaliiniühistranspordi laiendamine lähiküladeni koostöös Põlva linnaga (Himmaste, Rosma, Peri, jt).                                
• Bussiootekodade väljaehitamine.
• Õpilas- ja invatranspordi korraldamine ja teostamine Põlva valla territooriumil.

2.4 Soojamajandus

Arengueeldused

• Suuremates külakeskustes (Peril ja Mammastes) korterelamutes kaugküttevõrgu olemasolu.
• Enamus lokaalkatlamajadest töötavad gaasiküttel.
• Soojavarustusvõrgud- ja katlamajad on eraomandis.

Probleemid

• Olemasolev kaugküttevõrk vajab renoveerimist (Peril ja Mammastes).
• Soojusettevõtetel puudub arengukava.
• Kaugküttealane õigusregulatsioon on nõrk.
• Mammastes puudub alternatiivse kütte kasutamise võimalus.

• Korterelamute soojussõlmed ei vasta kaasaja nõuetele, küttetorustikud on amortiseerunud.
• Suuremates külakeskuste korterelamutes on kaugküttesüsteem amortiseerunud.

Visioon        Kehtestatud kaugkütteseaduse põhine õigusregulatsioon, kaugküttepiirkonnad määratud. Koostatud on arengukava pikaajalisteks investeeringuteks. Elamud, mis asuvad küttepiirkonnas, on kindlustatud kütte ja -soojavee varustusega.

EESMÄRK 1. Energiasäästliku soojavarustuse tagamine

Tegevused

• Kesküttesüsteemide ja soojussõlmede renoveerimine.
• Alternatiivsete võimaluste säilitamine ja tagamine.
• Kaugküttevõrgu renoveerimine Peril ja Mammastes.
• Kaugküttevõrkude ja -süsteemide ökonoomsemaks muutmine.

2.5 Energeetika

Arengueeldused

• Valla suuremates külades on elektrivarustus tagatud põhiliselt kaabelühendusega.
• Olemas on koolide energiasäästu arengukava.
• Toimiv koostöö elektrivõrkude haldaja ja Põlva valla vahel.

Probleemid

• Osaliselt võrgud amortiseerunud (puitpostidel õhuliinid).
• Voolupinge kõikumised.
• Teiste võrguvaldajate arengukavade puudumine.
• Puudulik energiakasutuse- ja keskkonnaalane ülevaade.

Visioon Külakeskustes ja põhimaanteede lähistel aladel on valdavalt üle mindud maakaabelliinidele.

EESMÄRK 1. Tagada tarbijate ohutu varustuskindlus energiaga

EESMÄRK 2. Teadlik ja säästlik energiatarbimine

Tegevused

• Energiavarustuse väljaarendamine perspektiivsetes elamu- ja tööstuspiirkondades vastavalt üldplaneeringule.
• Energia kasutuse efektiivsuse tõstmine ja energiasäästualase tegevuse propageerimine.
• Keskkonnasõbraliku energia tootmise toetamine.
• Aidata kaasa elanikkonna ja ettevõtjate teadlikkuse tõusule, viies läbi või vahendades vastavasisulisi koolitusi ja infopäevi.
• Energeetika keskkonnamõjude vähendamine.
• Energeetika- ja keskkonnaalase olukorra ülevaate parandamine ja järelvalve korraldamine.
• Elektriülekandevõrkude rajamine ja rekonstrueerimine piirkondades, kus taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt on põhjendatav nii keskkonnakaitselistest kui ka majanduslikest seisukohtadest lähtuvalt.

2.6 Gaasivarustus

Arengueeldused

• Gaasiga varustatus valla suuremates asulates hea, võrgustik ja piisav ressurss olemas (osade eramajade elanike huvi gaasiküttele üleminekuks olemas).
• Olemasolevad võrgud hooldatud ja uuendatud, toimib häireteta gaasivarustus.

Probleemid

• Gaasitorustiku väljaehitamine uute tarbijateni on kulukas.
• Üksiku väiketarbija soove ei rahuldata.

Visioon Olemasolevad võrgud hooldatud ja uuendatud, häireteta gaasivarustus. Uued elamu- ja tootmispiirkonnad saavad valida alternatiivseid küttesüsteeme.

EESMÄRK 1. Gaasivarustuse kättesaadavus elamu- ja tootmispiirkondadesse

Tegevused Uute üldplaneeringukohaste  elamu- ja tootmispiirkondade tagamine gaasivarustusega.

2.7 Andmeside

Arengueeldused

• Valla territooriumit läbib optiline kaabel.
• Kaabelsidevõrgustik katab suuremat osa vallast.
• Valla raamatukogudes ja vallamajas on avatud internetipunktid (AIP).
• AIP-ide kasutus on aktiivne.
• Laiaulatuslik traadita internetita leviala üle valla territooriumi.

Probleemid

• Vananenud ja puudulik sidevõrgustik.
• Puudub andmeside tarbimise nägemus perspektiivseks teenuse tarbimiseks.
• Traadita interneti võimaluste laiendamist piirab maastiku reljeef ja metsade rohkus.

• Turu ostujõud on madal, kaabelliinide ehitus on kallis.

• Telekommunikatsioonifirmadel puudub konkreetne arengukava Põlva piirkonna suhtes.
• AIP punktides vananenud arvutipark ja arvutikomplektide vähesus.

Visioon Valla raamatukogudel ja koolidel on piisava mahuga andmesideühendused. AIP-id on varustatud piisavas koguses ja ajakohaste arvutikomplektidega. Kõigil soovijatel on tagatud interneti püsiühenduse võimalus. Kõneside on kogu valla ulatuses digitaliseeritud. 90% valla territooriumist on kaetud traadita interneti levialaga.

EESMÄRK 1. Infoühiskonna areng ja infotehnoloogiate juurutamine

EESMÄRK 2. Sotsiaalse ja majanduslikku arengut tagava IKT keskkonna kindlustamine

Tegevused

• Hajaasustusega piirkondades alternatiivsete andmeside lahenduste (traadita andmesidevõrk, jm)  väljaarendamine ja laiendamine.
• Uuendada ja täiendada olemasolevates avatud internetipunktides, koolides, külakeskustes ning raamatukogudes tarkvara ja arvutikomplekte.
• Traadita interneti levialade väljaarendamine ümber valla raamatukogude.
• Sidekommunikatsiooni parendamine.
• Kaasaegsete IT süsteemide ja lahenduste kasutuselevõtu võimaluste laiendamine.
• Püsiühenduste taotlemine üle valla territooriumi.

2.8 Ettevõtlus

Arengueeldused

• Loodusressursid: mets, põllumaa, Ahja- ja Orajõgi, jpm.
• Infrastruktuur: raudtee, teedevõrk, maagaas, elekter, jm.
• Geograafiline asukoht: Venemaa lähedus, Tartu lähedus, jm.

• Kasutamata tootmishooned.
• Rõngasvald / maakonnakeskuse piirkond.
• Kinnisavara madalam hind.
• Inimressursi olemasolu.
• SA Põlvamaa Arenduskeskus
• Põlvamaa Ettevõtluskoda (ettevõtlusinkubaatori teenus) projekti „TOOLS" 2005-2007 raames.

Probleemid

• Madal ostujõud (puudulik teenusekvaliteet).
• Kohalik väike turg.
• Loodusressursside mitte jätkusuutlik kasutamine (mets ja vesi).
• Madal tööjõu kvalifikatsioon.
• Madal töökultuur.
• Tööjõu puudus.
• Noorte äravool suurematesse keskustesse.
• Mitmekesisuse vähesus ettevõtluses.
• Tööjõu koolituse vähesed võimalused.
• Puudulik teede kvaliteet.
• Tootmishoonete puudus.

Visioon Arenenud on mitmekülgne ettevõtlus, tagades töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud. Olemasolev infrastruktuur toetab ettevõtluse arengut.

EESMÄRK 1. Ettevõtluskeskkonna arendamine ja innovatsioonisuutlikkuse / teadlikkuse tõstmine

EESMÄRK 2. Ettevõtluse konkurentsi tõstmine ja tööhõive kasv

EESMÄRK 3. Maa-elu eripalgelisuse säilitamine ja põllumajanduse konkurentsivõime suurendamine

EESMÄRK 4. Põldude efektiivne kasutamine ja hoolduse tagamine

Tegevused

• Suurendada keskmiste- ja väikeste ettevõtete tekke-, ellujäämis- ja arenguvõimalusi.
• Toetada ettevõtjaid täiendavate teadmiste ja oskuste koolitusvõimaluste leidmiseks ning aidata leida ligipääsu finantseerimisele.
• Toetada projekti „TOOLS" raames loodud ettevõtlusinkubaatorteenuse pakkumiseks Põlvamaa Ettevõtluskoja tegevuse jätkamist.
• Interneti kodulehekülje arendamine (ettevõtlusinformatsiooni ja investeerimisvõimaluste edastamine).
• Parandada koostöös ettevõtjatega olemasolevate ettevõtete tegevuskeskkonda, luues kaasaegse infrastruktuuriga varustatud tööstuskinnisvara ja ettevõtetele vajalik infrastruktuur.
• Piirkonna positiivse mainekujunduse edendamine.
• Piirkonna töö- ja elupaiga konkurentsivõime tõstmine - infrastruktuuride parandamine töökohtadele ja teenustele.
• Toimiva piirkondliku koostöövõrgustiku - ettevõtlustugistruktuurid, tööhõiveametid, ettevõtjad jne loomine.
• Ettevõtjate teadlikkuse tõstmine ja vahendamine pakutavates programmides, vahendades ja korraldades seminare, firmavisiite, mentoreid, infopäevi, koolitusi jne.
• Rahvusvahelise koostöö arendamine ja ühisprojektides osalemine.
• Kaasaegsete IT ühissüsteemide kasutuselevõtu toetamine.
• Välis- ja siseturgudele suunatud turustustegevuse (marketingi) toetamine, infovoldikute koostamine ja trükkimine.
• Ettevõtlusarengu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja planeerimiseks uuringute teostamine ning detailplaneeringute koostamine.
• Ettevõtluse tunnustamis- ja toetusmeetmete väljatöötamine (võimalikud meetmed, soodustused vms) ja elluviimine.
• Kohalike toodete ja teenuste propageerimine ja ühisturundusele kaasa aitamine.
• Osalemine koostööprojektides ja -võrgustikes.
• Soodustada ja toetada põllumajandussektoris tootmises eripalgelisust ja innovatsiooni.
• Põllumaade ja metsade maastiku hooldus ja kultuuripärandi säilitamine.
• Maa-elu elujõulisuse tagamiseks, muuta atraktiivsemaks maapiirkonnad, soodustades majanduskasvu ja luua uusi töökohti, eriti noortele ja naistele.
• Maa-elu poliitika arendamisel siduda erinevaid sihtgruppe ja arendada avaliku sektori ning eraettevõtete partnerlust.
• Piirkondade erinevuste väljatoomine toetudes kohalikule initsiatiivile arendada välja vajalik seire- ja hindamisprogramm

2.9 Turism

Arengueeldused

• Põlva piirkonna turismianalüüs 2002 olemasolu.
• Kaunis loodus.
• Lõuna - Eesti ühe suurima külastatavusega turismiobjekti Taevaskoja puhkeala olemasolu.
• Riigimetsa Majandamise Keskuse väljaarendatud puhkealade olemasolu valla territooriumil.
• Puhke- ja turismimajanduse areng (10 turismiettevõtjat).
• Ahja jõestiku tihe kasutus (kanuumatkad, laev Lonny).
• Toimiv viidamajandus.
• Mammaste tervisespordikeskus koos valgustatud suusa-, jalgratta- ja matkaradadega.
• Olemasolevad võimalused ka naaberomavalitsustes (Intsikurmu, Põlva paisjärv, jm).
• Maakonna portaali http://www.polvamaa.ee/ olemasolu ja terviklik turismiinfo kajastamine internetileheküljel http://www.polvamaa.ee/index.
• SA Põlvamaa Arenduskeskus
• Põlva Turismiinfokeskus

Probleemid

• Taevaskoda tõmbab rohkelt turiste turismiatraktsioonina ja on ülekoormatud.
• Valla teised turismiobjektid ja puhkekohad jäävad varju.
• Toitlustus- ja õhtuse vabaaja veetmise võimaluste valiku vähesus.
• Suvisel kõrghooajal majutuskohtade nappus, samas puhkekohtade info nappus.
• Osa turismiga seotud objekte korrastamata ja tooteks arendamata.
• Põlva nime imago turismikohana vähene, ühine aktiine turundustegevus puudub.
• Ei pakuta ega reklaamita aktiivselt olemasolevaid spordi- ja puhkekohti.

• Väikesed turismiettevõtjad tegutsevad omaette ning koostöö vähene.

• Põlva valla territoorium on looduskaunis aga küladel puudub temaatilisus ja heakorrastatud omapära.
• Muinsuskaitse objektid on enamuses eraomandis ja korrastamata.
• Giidide ja kohalike turismimeenete puudus.
• Taevaskojas puudub turismi hooajal turismiinfopunkt/keskus. Kasutamata jääb võimalus tutvustada (Taevaskoda külastatavatele ~ 50 000 turistile) kõiki Põlva piirkonna turismiettevõtteid ja nende poolt pakutavaid turismiteenuseid.

VisioonPõlva piirkond on tuntud ja tunnustatud aktiivse puhkuse sihtkoht. Välja on arendatud piirkonna ühtne põhiturismipakett ja ühtsed brändid. Põlva valla kaunis loodus meelitab turiste aastaringselt puhkama. Turismi turunduses tehakse piirkonnas aktiivset koostööd kõigil tasanditel.

EESMÄRK 1. Turismisektori konkurentsivõime suurendamine

Tegevused

• Põlva piirkonna turismiobjektide teenuste ja turismitoodete müümise suurendamine ja rahvusvahelise tuntuse suurendamine.
• Keskkonna- ja looduskaitse tõhustamine- infopäevade, seminaride, messide läbiviimise toetamine.
• Toetada senisest atraktiivsemate, mitmekülgsemate ja kvaliteetsemate komplektsete turismitoodete loomist.
• Jalgratta- ja matkateede rajamine ning hooldamine.
• Hoida korras järjepidevalt viidamajandust.
• Orajõe kergliiklus- ja sõidutee ehitus.
• Mammaste Tervisespordikeskuse kompleksne laiendus vastavalt arenguvajadustele (täiendavad majutuskohad ja vabaajaveetmise võimaluste/atraktsioonide laiendamine).
• Mammaste Tervisespordikeskuse teenuste laiendamine ja ühtse paketi loomine koostöös kohalike turismiettevõtjatega ja Riigimetsa Majandamise Keskusega.
• Turistlikult atraktiivsete objektide infrastruktuuride uuendamine, rekonstrueerimine, väljaarendamine ja funktsionaalsuse parandamine.
• Töötada välja valla brändid.
• Põlva piirkonna ühtse kohaturunduse süsteemne arendamine (turundusmeetmete sh. sümboolika, promo- materjalide loomine) koostöös linna, piirkonna ettevõtete ja organisatsioonidega.
• Turismialase teabe koondamine ja esitamine trükistes ning valla interneti kodulehel.
• Sündmuste ja ürituste turundusele kaasaaitamine ja toetamine.
• Turismiga seotud info levitamine ja koolituste korraldamine.
• Turismialase koostöövõrgustiku käivitamine, strateegia ja tegevuskava loomine ning ühistegevuste läbiviimine.
• Mammaste -Taevaskoja matkaradade võrgustiku väljaarendamine koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega
• Täiendada ja korrastada viidamajandust.
• Turismiinfopunkti/keskuse avamine Taevaskojas.

3. LOODUS- JA ELUKESKKOND

3.1 Elamumajandus, planeeringud ja ehitusprojektid

Arengueeldused

• Kehtestatud Põlva valla üldplaneering aastani 2015.
• Kinnitatud valla ehitusmäärus.
• 70-80-ndate aastate algul on külakeskustesse ehitatud terve rida paneel- ja silikaatkividest korruselamuid, osa neist paikneb ka eramute rajoonide keskel.

• Põlva linna ja valla kergliikluse teemaplaneering aastani 2015.

• Põlva valda jäävad järgmised detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalad: Taevaskoja küla keskus ja suvilate maa-ala, Mammaste küla keskus ja tootmishoonete maa-ala ning Rosma küla ühepereelamute ja tootmishoonete maa-ala.
• Suuremates külakeskuste on kokku loodud 20 korteriühistut.

Probleemid

• Puudub arhitekt, detailplaneeringute lähteseisukohtades võib olla puudujääke suunavas - kujundavas osas.

• Planeeringutes on haljastusprojektid nõrgad, omanikud teevad kulutusi vastavalt oma vajadustele.

• Puudub arvutiprogramm, mis võimaldab planeeringuid digitaalselt töödelda ja vaadata.
• Kehtestatud planeeringuid ei viida ellu.
• Ei järgita kehtestatud planeeringut.
• Kõikides korruselamutes pole loodud korteriühistuid, probleemid majade hooldamisel.
• Puudub järelvalve.
• Tulenevalt kehtestatut valla üldplaneeringust on vajalik tiheasustusaladel koostada detailplaneeringud.
• Rekonstrueeritavatele objektidele koostada ehitusprojektid.

Visioon Valla ehitustegevus toimub üldplaneeringu ja detailplaneeringute alusel. Kõikides korterelamutes toimivad korteriühistud, kes aktiivselt aitavad kaasa küla elukeskkonna parandamisele ning arendamisele.

EESMÄRK 1.Jätkusuutlikud planeeringud ja ehitusprojektid

Tegevused

• Jätkusuutlike planeeringute kinnitamine.
• Mammaste algkooli õppehoone ehitamiseks ehitusprojekti koostamine (sh õpperuumide laiendamine, õpilaskohtade suurendamine ning õueala ja parkla laiendamine).

• Hooldekodu ruumide renoveerimis- ja rekonstrueerimistööde projekti koostamine.

• Tootmispargi detailplaneeringu koostamine vastavalt vajadusele.
• Rosma (krossiraja-aluse) elamupiirkonna detailplaneeringu koostamine.
• Tänavavalgustuste projektide koostamine vastavalt eelprojektidele (Orajõe, Himmaste ja Mammaste).

Elamumajandus

• Sotsiaal- ja vallakorterite renoveerimine ning uue sotsiaalmaja ehitus võimalusel koostöös naaberomavalitsusega ja fondide kaasabil.
• Korteriühistute loomise toetamine ja teavitamine energiasäästu võimalustest.
• Luua tingimused elamufondi uuendamiseks ning elamuehituseks.

3.2 Heakord

Arengueeldused

• Kehtestatud Põlva valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja olemasolu.

• Väga head looduslikud eeldused.

• Teedevõrgustik on välja kujunenud.
• Määratud on miljööväärtusega piirkonnad.

• On olemas rohkesti muinsus- ja looduskaitseobjekte.

• Külades on olemas visuaalselt väärtuslikud hooned.
• Suuremates külakeskustes haljasalade hooldamine.

Probleemid

• Hooldamata on kinnistud ja kinnistutel olevad avalikus kasutuses olevad kõnniteed.

• Vallal puuduvad hooldamist vajavad haljasalade täpne kaardistus.
• Omanikuta maad hooldamata.
• Heakorra järelvalve on puudulik.
• Puuduvad haljastusprojektid ja haljastuses puudub süsteem.

• Külakeskustes puudub eraomanikega koostöös komplektselt lahendatud kõnniteede ja tänavate hooldus.

• Vallal puudub arhitekt (erialase haridusega).

• Külade pilt kujunduslikult ebaühtlane ja ebakorrapärane.

• Ei ole välja töötatud kujunduslikke soovitusi suurematele küladele.

VisioonKogukond järgib ja arvestab ehitus- ja heakorrareegleid. Miljööpiirkonna alad on teadvustatud ja valla elanike poolt väärtustatud. Koostatud on külade kaupa heakorrapiirkondade kaardid ja hoolduskavad. Rajatud on uued haljasalad ja vanad rekonstrueeritud. Igal maatükil on omanik, kes kasutab oma maad sihtotstarbeliselt ja hooldab seda. Koostatud on kujunduslikud teemaplaneeringud külade kaupa koos värvipassidega.

EESMÄRK 1. Heakorrastatud ja hooldatud elukeskkond

Tegevused

• Rosma kalmistu laiendamine ja infrastruktuuri väljaehitamine.
• Suuremate külakeskuste (Peri, Himmaste, Taevaskoja, Mammaste, jt) väljaarendamine vastavalt koostatud eelprojektidele.
• Haljasalade ja parkide hoolduse korraldamine ja munitsipaalomandisse vormistamine.
• Majade ja fassaadide värvimise toetamise kampaania käivitamine ja korraldamine.
• Loodus- ja muinsuskaitseobjektide kaitse teadvustamine ja järelvalve.

3.3 Jäätmemajandus

Arengueeldused

• Vallas puuduvad suured tööstusettevõtted, seega ka tekkivate jäätmete kogus ja ohtlikkus on väiksem.
• Suhteliselt väikesed sissetulekud tingivad säästliku tarbimise ja vähese investeeringute huvi.
• Korrusmajad ja suurmate külakeskuste eramud on hõlmatud korraldatud olmejäätmeveoga. Elamud, asutused ja ettevõtted on hõlmatud ja korraldatud jäätmeveoga 2007.a alguseks.
• Tegutseb 3 jäätmekäitlusfirmat (Ragn-Sells Eesti AS, Põlva Heakord AS, Cleanaway AS)- konkurents on olemas.
• Valla elanikele on olemas ohtlike jäätmete kogumisvõimalus.
• Pakendijäätmete kogumine toimub hajusalt valla suuremates külades asuvate kogumiskonteinerite abil.
• Olemas on metallijäätmete vastuvõtt.
• Puhtaid puidujäätmeid saab kasutada kütteks.
• Põlva vald on tulevase regionaalse prügila (AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus) üks omanikke.
• Puhastusseadmete olemasolu.
• 2005.aastal kinnitati jäätmehoolduseeskiri.
• Jäätmekava on olemas, jäätmemajanduse stiihilisus jääb järjest väiksemaks.

Probleemid Jäätmete lahuskogumist ja taaskasutamist piirab jäätmete kogumispunktide vähesus.

• Lahendamata on reoveesette probleem.
• Orgaanilised jäätmed (haljastu ja kalmistupraht) ladestatakse prügilas.
• Enamik eramajadest pole liitunud jäätmekogumissüsteemiga.
• Probleemid vana prügilaga.
• Vallal puudub ülevaade ettevõtete jäätmekäitlusest (näiteks autotöökojad, ehitusettevõtted jne).
• Ebaseaduslikud prügilad ja jäätmete põletamine, prügiga saastatud metsaalused.
• Napib praktilist infot jäätmemajanduse kohta (reklaam).
• Puudub järjepidev jäätmealane koolitus ja selgitustöö elanikkonnale.
• Puudub jäätmejaam-koht, kus oleks võimalik koguda erinevaid jäätmeliike ja mis tulevikus asendaks prügilat.
• Puudub täpne ülevaade vallas tekkivatest jäätmetest.
• Riigipoolne abi väike.
• Adiste prügila. Prügila sulgemine 2009. aastal.

Visioon Vastavalt jäätmekavale rakendub ja toimib jäätmete valikkogumissüsteem, korraldatud jäätmevedu toimib, ning sellega on liitunud valdav osa elamutest ning asutustest ja ettevõtetest. Keskkonnaspetsialist teostab järelvalvet. Rajatud on jäätmejaamad jäätmete lahuskogumiseks. Majaomanikega on sõlmitud jäätmeveolepingud, krundid on ühendatud kanalisatsioonivõrguga vastavalt ÜVK pakutavatele lahenditele. Väikeprügilad on suletud, kasutatakse regionaalprügilat. Toimib mudakäitlus kaasaegsel tasemel, orgaaniliste jäätmete komposteerimine kõiki nõudeid järgides ja ettevalmistatud kohas. Kogumissüsteem toimib. Inimeste teadlikkus on kõrge.

EESMÄRK 1. Korraldatud jäätmemajandus ja puhas looduskeskkond

Tegevused

• Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine iga kolme aasta tagant.
• Tänapäevaste jäätmekäitluskohtade võrgustiku loomine kaasates fondide kaasabi.
• Kontrolli tagamine korraldatud jäätmeveo reeglite täitmise üle.
• Jäätmete kogumiskonteinerite paigaldamiseks platside väljaehitamine üle valla.
• Jäätmete lahuskogumisvõimaluste ning taaskasutamise laiendamine.
• Vähemalt üks kord aastas suuregabariidiliste ja ohtlike jäätmete tasuta kogumine külades koostöös naaberomavalitsusega.
• Jäätmekogumise vahendite paigaldamine puhke- ja rekreatsioonialadele ning jäätmete äraveo korraldamine.
• Puhkeplatside (peatuskohtade) väljaarendamine jalgratta- ja matkaradadel.
• Tõkestada prahi ladustamine suletud prügilatesse ja looduskeskkonda.
• Lokaalsete prügimägede (aukude) likvideerimise korraldamine.
• Põlva piirkondliku jäätmejaama rajamine koostöös naaberomavalitsustega
• Jäätmekäitluskohtade alusmaa munitsipaliseerimine.
• Biolagunevate jäätmete ja reoveesette komposteerimisplatsi asukoha määratlemine, uuringute läbiviimine ja rajamine. Selline komposteerimisplats oleks ehk mõttekas rajada koostöös linnaga.
• Ühistranspordi eelistuste võimaldamine ja soodustamine
• Jalgrattateede kasutamise soodustamine ning väljaarendamine.

• Lahuskogumise pilootprojektide läbiviimine koostöös naaberomavalitsustega ja programmidega.

• Jäätmehooldusalase järelvalve teostamine.
• Järjepidev elanikkonna keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine.
• Meetmete rakendamine erinevate transpordiliikide poolt eraldatavate heitgaaside ja mürataseme vähendamiseks.

3.4 Keskkonnakaitse

Arengueeldused

• Mitmekesine looduskeskkond.
• Looduskaitsealad ja objektid: Ahja jõe ürgoru . Ihamaru, Tilleoru ning Valgesoo maastikukaitsealad, Peri park, Himmaste allikad, Karu Kakutu pettäi, Kraaviotsa pettäi, Oru pettäi, Uibojärve tamm, Viira lehis, Tilleoru tammed, Kiidjärve rändrahn, Metste rändrahn

• Põlva vallas on lisaks kaitstavate loodusobjektidele (seadusega kaitse all olevatele aladele) nn Natura aladeks Kivijärve ja Eoste hoiualad ning Ahja jõgi lõigul Kanepi valla piirist kuni Porgandi veskini.

• Muinsuskaitseobjektid: ajaloo- ja arhitektuurimälestisi on vallas 30 objekti.
• Põlva vallas on 4 väärtuslike maastike ala: Kiidjärve - Kärsa, Vana-Võru maantee, Tilleorg- Lauriorg, Põlva ümbrus.

Probleemid

• Vähene keskkonnateadlikkus ja info.
• Looduskeskkonna risustamine ja rüüstamine.
• Keskkonnaprogrammide vähene kasutamine ja rakendamine.

Visioon Kogukond on teadlik ja järgib keskkonnasäästlikku eluviisi. Piirkonnas on mitmekesine ja esteetiliselt nauditav maastik. Säilinud on liigirohke taimestik ja loomastik. Põlva piirkonnas on säilinud kaunis looduskeskkond koos kaitse- ja miljööväärtuslike aladega.

EESMÄRK 1: Keskkonnateadlik ja loodushoidlik eluviis

Tegevused

• Plaki järve reostuse likvideerimise läbiviimine koostöös Põlva Maavalitsuse, AS Põlva Reoveepuhastiga ja Põlvamaa Keskkonnateenistusega.
• Kaitsealuste objektide tähistamine ja viidastamine.
• Taastada ja säilitada miljööväärtuslikke alasid, tagada kaitsealuste üksikobjektide säilimine ja kaitse.
• Veeliikide ja elupaikade kaitse, väärtuslike elupaikade taastamine vastavalt kinnitatud üldplaneeringule.
• Keskkonnaprogrammides osalemine ja koostöö tõhustamine naaberomavalitsustega ning riiklike institutsioonidega ühisprojektide läbiviimisel.
• Matka- ja õpperadade rajamine ja hoolduse korraldamine.
• Keskkonnaalase järelevalve tõhustamine.
• Maastikuhooldustööde korraldamine.
• Keskkonnaalaste õppe- ja teabepäevade korraldamine koolides ja külakeskustes.
• Söötis põllumajandusmaade hooldamine maaomanike poolt.

4. HARIDUS

4.1 Alusharidus

Arengueeldused

• Põlva piirkonna ühise hariduselu haridussuunad 2003-2007 on olnud aluseks kogu piirkonna hariduselu ja haridusvõrgu korraldamisel.
• Mammaste Lasteaed- Algkooli arengukava 2005-2009
• Valla koduste laste mängukool (3-6 aastastele).
• Põlva lasteaialaste Päevahoiukeskuse teenus.
• Hea Alguse metoodika rakendamise kogemus.
• Professionaalne kaader.
• Hea maine.
• Lasteaiateenuse suur vajadus.
• Aktiivne hoolekogu.
• Toimib võrgustik: lasteaed, kool ja lapsevanemad.
• Erivajadustega laste integreerimine tavarühma.
• Aktiivne osalemine üle-eestilistes programmides.
• Erakool Johannese kool Rosmal alates 2005. aastast  avati üks lasteaiarühm.

Probleemid

• Lasteaiakohtade ja rühmade vähesus.
• Ruumide puudus.
• Normiga kehtestud rühmasuuruse ületamine (20 asemel 24 last rühmas)
• Amortiseerunud õueala, mänguväljak ja hoone välisfassaad, jm.
• Ventilatsiooni- ja tuletõrjesüsteemi puudumine.
• Remontivajavad rühmaruumid.
• Internetiühendusega tööarvutite puudumine lasteaiarühmades, arvutid on vajalikud nii õpetajale kui lastele kaasaegsete õppeprogrammide jaoks.
• Erivajadustega laste integreerimine tavarühma (vaja on abiõpetajat-eripedagoogi kas või osalise tööajaga, samuti vajadus sobitusrühma järele).
• Erakoolis alushariduse teenuse laiendamiseks puuduvad nõuetele vastavad ruumid.

Visioon  Põlva piirkond võimaldab kõikidele lastele lasteaia kohti sh alternatiivseid võimalusi alushariduse teenuse saamisel. Mammaste lasteaia ruumid ja rühmad suudavad rahuldada kõik lasteaeda soovijaid ning kogu hoone ja territoorium on kaasaegne ning turvaline.

EESMÄRK 1 . Lapsesõbralik ja turvaline keskkond

Tegevused

• Mammaste lasteaia laiendamine - uute lasteaiarühmade loomine sh sõimerühmade.
• Vajadusel väiksemate lasteaedade loomine suurematesse küladesse.
• Jätkata lasteaiahoone renoveerimist: B bloki akende ja uste vahetamine, tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine, jätkuv lasteaiarühmade remont, ventilatsioonisüsteemi ehitus, õueala renoveerimine, mänguväljaku uuendamine, välisfassaadi remont ja piirdeaia remont.
• Mammaste lasteaiahoone poolse parkla laiendamine.
• Haridusasutuse kvalifitseeritud pedagoogilise kaadri kindlustamine.
• Valla koduste laste mängukooli tegevuse toetamine (3-6aastastele).
• Ühistranspordi graafiku vastavusse seadmine lasteaia laste liikumisvajadusega.
• Alternatiivse lastehoiuteenuse toetamine (lastehoidjate koolituse vahendamine Mammaste LAK juures ja infobaasi koostamine).
• Uute õppemetoodikate rakendamine ning ajakohaste õppematerjalide ja tehniliste õppevahendite uuendamine.
• Osalise lasteaiateenuse loomine ja võimaldamine (päevarühm jm).
• Haridusasutuse aktiivne osalemine erinevates programmides ja projektides.
• Usaldusliku ja üksteist toetava koostöö arendamine kaasates lastevanemaid ja üldsust.
• Õpetajate ühistäiendkoolituskava loomine.
• Ühiskondlikult aktiivsete inimeste kaasamine lasteaia oluliste arengute edendamisel.
• Kohalik omavalitsus võimaldab sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenuseid.
• Põlva piirkonnas tagada aastaringne lasteaiateenus.
• Johannese kool Rosmal alushariduse teenuse laiendamiseks vajadus renoveerida lisaruume ja jätkata õueala väljaarendamist.

4.2. Üldharidus

Arengueeldused

• Põlva piirkonna ühise hariduselu haridussuunad 2003-2007.

Mammaste Lasteaed- Algkool - 4 klassiline (8 kl- komplekt).

• Mammaste Lasteaed-Algkooli arengukava 2005-2009
• Hea Alguse metoodika kasutamine.
• Kvalifitseeritud kaader.
• Toimib võrgustik: kool, lapsevanem ja laps.
• Hea maine.
• Aktiivne osalemine kultuuri- ja haridusprogrammides.
• Huvihariduse lai valik.

Himmaste Algkool - 4 - klassiline (4 kl kompl)

• Himmaste Algkooli arengukava 2005-2009
• Lapsesõbralik ja omanäoline kool.
• Looduskaunis kodulähedane asukoht.
• Renoveeritud koolihoone.
• Kvalifitseeritud kaader.

Johannese Kool Rosmal -  9 - klassiline (7 kl kompl)

• Alternatiivsel pedagoogikal põhinev põhiharidusõpe.
• Kvalifitseeritud ja eriõppega kaader.
• Tihe koostöö kooli ja lastevanemate vahel.
• Kooli juhib MTÜ Põlva Väikese Kooli Selts.

Probleemid

Mammaste Lasteaed- Algkool

• Õpperuumide ja abiruumide puudus.
• Võimla ei vasta nõuetele (liiga väike)
• Remontivajav õppehoone (õueala ja hoone välisfassaad).
• Õppematerjalide ja vahendite vähesus.
• Vananenud kooliinventar.
• Osaliselt erispetsialistide puudus.
• Puudub täielik ventilatsioonisüsteem.

Himmaste Algkool

• Puudub keskküttesüsteem.
• Õpilaste arvu vähenemine.
• Pooleliolev mängu- ja spordiväljak, puudub võimla.
• Arvutiklassi jaoks puudub nõuetele vastav ruum.
• II korrus osaliselt renoveerimata.

Johannese Kool Rosmal

• Tasuline haridus.
• Puudub spordiväljak ja võimla.
• Liitklassid.
• Puudub nõuetele vastav koolisöökla.

Visioon  On tagatud kvaliteetne õppekeskkond ja kvaliteetne alg-, põhi- ning keskhariduse omandamine.

EESMÄRK 1. Kvaliteetse üldhariduse korraldamine ja tagamine

EESMÄRK 2. Tagada lastesõbralik ja turvaline koolikeskkond

Õppe kvaliteet sõltub paljuski õppetingimustest. Jätkata õppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamist, investeerides vajalikul hulgal kõigi jätkusuutlike õppeasutuste kindlustamisse kvaliteetsete kaasaja nõuetele ja lähituleviku vajadustele vastavate õppebaaside, õppeinfrastruktuuri ja õppevahenditega. Toetada õpetajate ja täiskasvanute koolitajate enesearenduse võimalusi ja ametialast arengut, pakkudes erialast, pedagoogilist, andragoogilist ja IT-alast koolitust.

Tegevused

• Põlva piirkonna ühise hariduskontseptsiooni uuendamine
• Mammaste Lasteaed- Algkooli hoone rekonstrueerimine.
• Mammaste algkooli õpilaskohtade suurendamine ja nõuetele vastavate õpperuumide ehitamine.
• Haridusasutuste abihoonete renoveerimine.
• Õuealade mängu-ja spordiväljakute ja haljastuse uuendamine.
• Mammaste algkoolihoone ümbruse vertikaalplaneerimine- teekatte uuendamiseks, parkla laiendamiseks ja haljastuse rajamiseks.
• Õppevahendite ning tehnilise õppebaasi jätkuv uuendamine
• Koostöö arendamine erinevate koolide vahel, ühisprojektide läbiviimine jne.
• Transpordivõimaluste tagamine kõikidele valla koolilastele.
• Haridus- ja kultuuriprogrammidest aktiivne osavõtt ja rakendamine.
• Eelkooli tegevuse toetamine.
• Mammaste Lasteaed- Algkooli õppe- ja kasvatustöö erinevate metoodikate jätkuv uuendamine, juurutamine ning propageerimine.
• Võimaldada ja toetada laste koolivälist huvitegevust.
• Pikapäevarühmade tegevuse laiendamine võimalusel.
• Tagada ja korraldada kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks nõuetekohased tingimused vastavalt õppekavale.
• Haridusasutustes sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenuse võimaldamine.
• Mammaste algkoolis Hea Alguse metoodika jätkamine.
• Muusikariistade uuendamine ja täiendamine.
• Koolituste, info- ja õppepäevade ning vanemate täiendkoolituse läbiviimine ja korraldamine.
• Erivajadustega laste integreerimine tavaharidusasutusse vastavalt võimalustele.
• Himmaste Algkoolis II korruse ruumi renoveerimine arvutiklassi jaoks.
• Himmaste Algkooli küttesüsteemi rekonstrueerimiseks eelprojekti koostamine.

4.3 Huvialaharidus

Arengueeldused

• Põlva piirkonna ühise hariduselu haridussuunad 2003-2007 on olnud aluseks kogu piirkonna hariduselu ja haridusvõrgu korraldamisel.

• Spordi- ja kultuuriühingute toetamine toimub väljatöötatud korra alusel.

• Põlva linna muusika- ja kunstikooli olemasolu.
• Spordikool.
• Piirkonnas erinevate suunitlustega klubide rohkus ja valikuvõimalus.
• Põlva piirkonna spordibaasid.
• Põlva linna kultuurikeskuse huvialaringid.
• Külakeskuste või vastavate ruumide olemasolu külades.
• Mängu- ja spordiväljakud suuremates külades.
• Elanikkonna soovil võimalus lisahuvialaringide avamine kohapeal.

Probleemid

• Piirkonniti ruumide puudus.

• Transpordikorraldus.
• Õppemaks.
• Kallid õppevahendid.
• Huvialahariduse omandamise valikuvõimalusi on vähe ja naaberomavalitsuste huvikoolides käimine on raskendatud piiratud bussiliikluse tõttu.
• Puudulik valik huvialaringe ja vähene koostöö naaberomavalitsustega.

Visioon Kõikidele soovijatele on tagatud ja korraldatud huvialahariduse omandamise võimalused.

EESMÄRK 1.  Huvialahariduse omandamise toetamine ja kättesaadavus

EESMÄRK 2.  Huvialaringide/klubide tegevuse toetamine ja valiku laiendamine

Tegevused

• Laste huvialahariduse õppimise toetamine- igale lapsele vähemalt kahe huvialaringi kulude katmine.
• Piirkonna klubide ja huviringide tegevuse toetamine vastavalt kinnitatud korrale.
• Huvialahariduse omandamise ja ringides osalemise võimaldamiseks transpordi korraldamine.
• Propageerida ja korraldada noortele huvialahariduse omandamise võimalusi tutvustavaid infopäevi, üritusi, näitusi ja kontserte.
• Kaasata huvialakoole ja huvialaringe ühisprojektidesse ja suurürituste läbiviimisel.
• Piirkonna ringide, klubide, seltside omavahelise koostöö edendamine ja toetamine.
• Erinevate valdkondade ja sihtgruppide huvialaringide/klubide loomise toetamine valiku laiendamiseks ning nende võimaluste aktiivne tutvustamine avalikkusele.
• Piirkonna ühisürituste ja projektide korraldamine ja aktiivne osavõtt.

4.4 Vabaharidus

Arengueeldused

• Koolide ja külakeskuste baaside olemasolu (ruumide kasutamise võimalus).
• KEA (Kesk-Eesti Arenduskeskus) koolituskeskus Põlvas.
• Koolituspakkujate olemasolu.

Probleemid

• Tasuline koolitus.
• Elanikkonna madal sissetulek ei võimalda täiendkoolitust.
• Transpordikorraldus.
• Tööealine elanikkond ei väärtusta täiendkoolitust.
• Vähene teadlikkus vabaharidusõppe võimalustest.
• Info puudus ja vähene reklaam.

Visioon Põlva valla elanikkond täiendab järjepidevalt oma teadmisi ja on konkurentsivõimeline tööturul.

EESMÄRK 1. Elukestva õpikeskkonna loomine

EESMÄRK 2. Inimressursi arendamine konkurentsivõime tõstmiseks

Tegevused

• Täiskasvanute koolitusvõimaluste loomine koolide ja külakeskuste ruumide baasil.
• Toetada elanikkonna osalemist erinevatel täiend- ja ümberkoolitustel (arvuti baaskursustel, toimetuleku koolitusel, jne) erinevate fondide ja institutsioonidega koostöös ning kaasabil.
• Küla sädeisikutele korraldada arengukava ja projektikirjutamise koolitusi.
• Võrdsete võimaluste tagamine kõikidele sihtgruppidele täiendõppe tagamiseks informatsiooni ja infomaterjalide vahendamine ning jagamine.
• Valla elanikkonnale tagada vastavalt sihtgruppide huvile erinevaid täiendkoolitusi ja õppepäevi külakeskustes.
• Toetada kultuuritegijate, kollektiivide juhtide täienduskoolitusi.
• Propageerida ja korraldada noortele omakultuuri teemalisi täiendkoolitusi.

5. SOTSIAALHOOLEKANNE

5.1 Sotsiaalteenused

Arengueeldused

• Põlva Valla Hooldekodu olemasolu.
• Põlva linna päevakeskuse ja Puuetega Inimeste Koja teenuste kasutamise võimalus.
• Külakeskuste olemasolu.
• Sotsiaaltöötajate vastuvõtt külades.
• Valla sotsiaaltoetuste süsteem erinevatele abivajajatele.
• Puuetega Inimeste Koja keskus asukohaga Peri külas.

Probleemid

• Pakutavate sotsiaalteenuste vähesus.
• Puudub põhjalik ülevaade elanikkonna avahooldusteenuste vajalikkusest.
• Puudub terviklik rehabilitatsioonisüsteem ja ennetustöö.
• Supiköögi puudumine.
• Sotsiaalkorterite puudus.
• Ema ja lapse turvatoa puudumine.
• Hoolduse kontrollsüsteemi puudumine.
• Avahooldustöötajate ja tugiisikute puudumine.
• Sotsiaaltöötaja vastuvõtuteenuse osutamise laiendamine.
• Koduõendusteenuse puudumine.
• Hooldekodus ruumipuudus ja vananenud inventar.
• Hooldekodu kvalifitseeritud personali vähesus ja erispetsialistide puudumine.
• Hooldustöötajate vähesed koolitusvõimalused.
• Puuduvad kaasaegsed abivahendid (funktsionaalvoodid, nägemis- ja kuulmisvaeguritele tehnilised abivahendid, jne).
• Vähene koostöö Põlva piirkonna sotsiaalhoolekandeasutuste vahel.
• Hooldekodu asub AS Põlva Haigla hoones.
• Hooldekodus psüühiliste häiretega vanurite hoolduse probleem.

Visioon Toimiv sotsiaalvõrgustik ja kättesaadav lai valik teenuseid igale abivajajale. Sotsiaalteenused ja arstiabi on elanikkonnale kättesaadavad.

EESMÄRK 1. Avahooldusteenuste laiendamine ja rakendamine

EESMÄRK 2. Kaasaegse sotsiaalhoolekandesüsteemi loomine

Tegevused

• Valla sotsiaalvaldkonna arengukontseptsiooni väljatöötamine.
• Tännassilma ja Partsi külas leida võimalus sotsiaaltöötaja vastuvõtuteenuse osutamiseks või koha loomiseks.
• Hoolekande teenuste arendamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine.
• Arendada tööturule sisenemist ja töötamist toetavaid hoolekandeteenuseid puuetega inimestele ja pikaajalistele sotsiaalabi taotlejatele.
• Eakate hooldusteenuste kättesaadavuse parandamine.
• Sotsiaalkorterite renoveerimine ja soetamine.
• Sotsiaal- ja hoolduskeskuse ehitus koostöös naaberomavalitsusega ja fondide kaasabil.
• Sotsiaalhooldusteenuste laiendamine (pesupesemine, enesehügieen, jne).
• Teenuste delegeerimine kolmandale sektorile.
• Avahooldusteenuste võimaldamine.
• Avahooldusteenuste rakendamine erivajadusega inimestele (koduhooldus, koduõendus, vanurite ja puuetega inimeste päevahoid jm)
• Hoolduse kontrollsüsteemi väljatöötamine ja töölerakendamine.
• Hooldekodus hoolealustele abivahendite uuendamine ja täiendamine (ratastoolid, funktsionaalvoodid, nägemis- ja kuulmisvaeguritele kaasaegsed abivahendid jm).
• Kaasaegsete teraapiate rakendamine hoolealustele ning vastavate ruumide kohandamine ja kaadri koolitus.
• Põlva Valla hooldekodus võimalusel  kohandada ruume psüühiliste häiretega vanurite hoolduseks.
• Hooldekodu ruumides siseviimistlustööde teostamine ja san.sõlmede renoveerimine;
• Automaatse tuleohusignaali- ja valvesüsteemi nõuetekohastamine.
• Ventilatsiooni- ja küttesüsteemi rekonstrueerimine koos kaasnevate elektritöödega.
• Kliimaseadme ehitamine.
• Toetada uute teenuste väljaarendamist Puutega Inimeste Koja poolt.
• Koostöö arendamine Põlvamaa sotsiaalhoolekande asutustega (Põlva linna päevakeskusega, jt).
• Tugiisikute ja hooldusperede leidmine ning koolitus.
• Erinevates programmides osalemine ja rakendamine (PRIDE koolitus, jne)
• Preventiivse töö tõhustamine, efektiivsem töö riskirühmadega.
• Laste ja perede turvatoa rajamine (ruumide leidmine ja sisustamine koostöös naaberomavalitsustega ).

5.2 Lastekaitse

Arengueeldused

• MTÜ Põlva Valla Avatud Noortekeskuse olemasolu.
• Peri Noorteklubi, Tännassilma ja Himmaste, Aarna, Vanaküla Noorteklubi.
• Külakeskuste olemasolu.
• Huvigruppide olemasolu külades.
• Noorsootöötaja olemasolu.
• Suvised töö- ja puhkelaagrid.
• Mammaste, Himmaste, Taevaskoja ja Peri kõvakattega spordi- ja mänguväljakute olemasolu.
• Pikapäevarühma olemasolu algkoolides.
• Koolides huviringide olemasolu.

Probleemid

• Lastekaitsespetsialisti puudumine.
• Rasketes elukeskkonna tingimustes elavate laste olemasolu.
• Järelvalveta lapsed.
• Töötud vanemad.
• Probleemsed pered ja vanemad ei osale koolitustel.
• Huvihariduse omandamine paljudel lastel majanduslikult raske.
• Sõltuvusainete lihtne kättesaadavus ja reklaam.

Visioon

Valla noored osalevad aktiivselt valla elu edendamisel ja propageerivad tervislikke eluviise. Põlva valla lapsed kasvavad terves ja tugevas perekondlikkus keskkonnas.

EESMÄRK 1. Lastekaitsetöö tõhustamine ja kättesaadav teenustevõrk

Väheneva ja vananeva rahvastiku tingimustes tuleb erilist tähelepanu pöörata lastele. Lastekaitse korraldus peab toetama lapse kasvamist perekondlikus keskkonnas. Vanemliku hoolitsuseta laste heaolu tagamisel lähtutakse lapsele parima kasvukeskkonna - perekonna või perekondliku õhkkonna - tagamiseks.

Tegevused

• Oluliselt suurendada last kasvatavatele isikutele suunatud projektidest ja koolitustest osavõttu.

• Tugiisikute ja hooldusperede leidmine ning koolitus.

• Töö tõhustamine toimetulekuraskustes lastega peredega, et parandada nende arenguvõimalusi ning seeläbi soodustada nende tõrjutuse vähenemist ja kaasatuse suurenemist.
• Laste hoolekannet ennetavate teenuste väljatöötamine.
• Lastekaitsespetsialistide koolitus ja kaasamine.

• Preventiivse töö tõhustamine, efektiivsem töö riskirühmadega.
• Laste ja perede turvatoa rajamine (ruumide leidmine ja sisustamine koostöös naaberomavalitsustega).
• Koolikohustuste täitmise tõhusam järelevalve teostamine.
• Moodustada lastekaitse komisjon ning vastavalt juhtumile kaasata erinevate organisatsioonide esindajaid ja eksperte (MV, KOV, koolid, jt organisatsioonid).

5.3 Tööhõive

Arengueeldused

• Tööturuameti olemasolu piirkonnas.
• KEA koolituskeskuse olemasolu Põlvas.
• Nõustamiskeskuse olemasolu.
• Kriminaalhooldusosakonna olemasolu.
• Töötugiisiku nõustamised külakeskustes projekti: Töötugi Kagu-Eestis raames.

Probleemid

• Tõrjutute ja riskigrupi olemasolu.
• Kvalifitseeritud tööjõu puudus.
• Vabade töökohtade ühekülgsus.
• Töökohtade vähesus eriti naistele.
• Vähene koostöö tööhõiveameti, kriminaalhooldusosakonna ja kohalike ettevõtetega.
• Riskigruppide integreerimise ja koolitusvõimaluste info puudus.
• Passiivse sihtgrupi olemasolu ja vähene motiveeritus.
• Puudulik tööhõivealane nõustamine.
• Madal palga- ja elatustase.
• Kohapeal puudub koordineeritud ümber- ja täiendõppesüsteem.

Visioon  Põlva vallas on tööealine elanikkond hõivatud tööga. Kogukond osaleb  preventiivses töös ja  aitab kaasa riskirühmade integreerimisel ühiskonda.

EESMÄRK 1. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine ja tööhõive edendamine

Sotsiaalselt tõrjutud inimestel tuleks võimaldada rakendada oma võimeid ja osaleda enam majandus- ja ühiskonnaelus, et suurendada nende iseseisvat toimetulekut ja tagada võrdne kohtlemine.

Tegevused

• Pikaajaliste töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni tingimuste ja korra loomine ning rakendamine.

• Uuringute läbiviimine (riskirühmade koolitusvajaduste kindlakstegemiseks).
• Kohalike ja piirkondlike tööhõivealgatuste ning alternatiivsete töövõimaluste loomine läbi aktiviseerimiskeskuste, sotsiaalfirmade ja muude alternatiivide loomise.
• Külakeskustes töötutele töötugi nõustamisteenuse osutamise jätkamine ja töötubade käivitamine koostöös Tööturuametiga.
• Kaasata kohaliku elu arengu edendamisel passiivseid ja tõrjutuid sihtgruppe.

• Riskirühmade töövõime ja töövalmiduse toetamine - sotsiaalne ja tööalane rehabiliteerimine.
• Riiklikes ja regionaalsetes võrgustikes (programmides, projektides jne) osalemine ja kohaliku võrgustiku loomine eesmärgiga edendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemist.
• Koostöö tugevdamine tööturuametiga, kriminaalhooldusosakonna ja ettevõtjatega. jätkusuutliku täiend- ja ümberõppe korraldamisel ja töökohtade loomine riskigruppidele.
• Info kättesaadavuse ja iseseisva enesetäiendamisvõimaluste mitmekesistamine, kasutades seejuures infotehnoloogia võimalusi.

5.4 Noorsootöö

Arengueeldused

• MTÜ Põlva Valla Avatud Noortekeskuse olemasolu.
• Peri Noorteklubi, Tännassilma ja Himmaste, Aarna ja Vanaküla Noorteklubi.
• Külakeskuste olemasolu.
• Huvigruppide olemasolu külades.
• Noorsootöötaja olemasolu.
• Suvised töö- ja puhkelaagrid.

Probleemid

• Noortel puuduvad tegevuseks oma ruumid.
• Materiaalse baasi puudumine.
• Huvigrupid on killustunud.
• Valdkonna huvitegevusteks koondub väike arv noori.
• Poistel puudub täiskasvanud eestvedajad ja eeskuju.
• Kogukonnal puudub motivatsioon noortega tegelemiseks.
• Noorsootöötajate vähesus.
• Noori pole kaasatud kohaliku elu arendamisel.
• Probleemsete perede olemasolu.
• Noorsootöös vähene koostöö noorsoopolitseiga.
• Olemasolevate klubide vahel vähene koostöö.
• Külakeskuste vähesus ja hajusus.
• Vanemate vähene huvi laste vabaaja veetmise kohta.

Visioon   Põlva vallas on aktiivsed ja terve eluhoiakuga noored.

EESMÄRK 2. Noorte kaasamine kohaliku elu edendamisel ja tervislike eluviiside propageerimisel

Tegevused

• Noorsootöö kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks töötada välja arengukava ja rakendada.
• Olemasolevate noorteklubide tegevuskohtade väljaarendamine.
• Igasuvise noorte töö- ja puhkelaagrite korraldamine.
• Noorsootöötajate koolitus vastavalt riiklikule hindamissüsteemile ja nõuetele.
• Toetada noorte omaalgatust, klubilist tegevust ja klubide loomist.
• Noorsoole suunatud üleriiklike programmide propageerimine ja nendes aktiivne osalemine.
• Noorte huvide ja hetkeolukorra analüüs ja uuringute läbiviimine.
• Noorte kaasamine valla elu edendamisel ja koolitamine - käivitada noortevolikogu.
• Teadlikkuse tõstmine kodaniku õigustest ja kohustustest ning seadusloomest.
• Tervislike eluviiside propageerimine ning erinevate programmides aktiivne osalemine ja rakendamine.
• Noorsootöö teenuse korraldamisel toimiva ja toetava koostöövõrgustiku loomine (noorsoopolitsei, koolid, klubid jne).
• Noorteklubide aktiivne koostöö valla erinevate sihtgruppide klubidega ühiste ürituste/tegevuste läbiviimisel (külapäevad jne).

5.5 Tervishoid

Aengueeldused

• Perearsti keskuse olemasolu.
• Meditsiinilise teenuse olemasolu AS Põlva Haigla baasil.
• Toimivad võimalused osaleda terviseedenduslikes programmides erinevatele sihtgruppidele.
• Maakonnas korraldatakse info- ja õppepäevi.

Probleemid

• Puudulik eriarstiabi.
• Kiirabiteenuse raskendatud kättesaadavus.
• Elanikkonna vähene arusaam tervislikest eluviisidest
• Vähene koostöö perearstide, eriarstide ja sotsiaaltöötajate vahel.
• Koduõenduse teenuse vähesus.
• Vähene koostöö naaberomavalitsustega ühisprojektide läbiviimiseks.
• Peerarstiteenuse halb kvaliteet.

Visioon Arstiabi ja kiirabiteenus on kõigile abivajajatele kättesaadav. Tervislikud eluviisid on kogukonnas moes.

EESMÄRK 1. Kättesaadav tervishoid ja tervislikud eluviisid

Tegevused

• Elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmiseks ja oskuste arendamiseks tervislike valikute ja tervist toetavate otsuste tegemisel tuleb parandada teenuste, vahendite, info ja teadmiste kättesaadavust paikkondlikul tasandil ning tugevdada avaliku, era- ja kolmanda sektori vahelist koostööd.

• Perearstide, hambaarstide, eriarstiabi ja kiirabiteenuse kättesaadavus Põlva piirkonnas.
• Valla elanikkonnale vajalike raviteenuste toetamine vastavalt võimalustele.
• Terviseedendamise riiklike, maakondlike ja kohaliku omavalitsuse programmide ja projektide propageerimine ning nendest aktiivne osavõtt koostöös maavalitsuse ja naaberomavalitsustega.
• Tervise edenduse komisjoni loomine ja ühistegevuskavade koostamine ning elluviimine.
• Loengute, õppepäevade, infopäevade vahendamine ja korraldamine ning infomaterjali jagamine erinevatele sihtgruppidele (eakad, puuetega inimesed, noored, lapsed, lapsevanemad, jt).
• Elanikkonna tervise ja töövõime tagamiseks ja parendamiseks haigestumise ennetus koostöös erisektoritega.
• Perearstide preventatiivse töö tõhustamine elanikkonna seas ja tihedam koostöö omavalitsusega.
• Keskkonnast tingitud terviseriskide vähendamine.

6. KULTUUR JA SPORT

6.1 Rahvakultuur

Arengueeldused

• Suuremates külades välja arendatud komplektsed külakeskused (5)
• Isetegevuseks ruumide olemasolu.
• 5 raamatukogu ja 3 laenutuspunkti.
• Aktiivsed seltsingud ja käsitööringid.
• Kultuuripärandi olemasolu.
• Peri koduloomuuseumituba.
• J. Hurda sünnikoht Himmastes.
• Aarna külakeskuse ruumide olemasolu.
• Tännassilma külarahva aktiivne ühistegevus.

Probleemid

• Raamatulaenutuspunkte on vähe.
• Kultuuritöö edendamiseks ruumide puudus (välja arvatud suuremad külad).
• Puuduvad kultuuritöötajad.
• Elanikkonna vähene osalus huviringides.
• Puudulik omaalgatus ja motivatsioon.
• Ühistranspordi kasutamise piiratud võimalused.
• Projektide kirjutamise ning fondide kasutamise vähene teadlikkus.
• Koolituste, infopäevade jne läbiviimiseks puudub vallas sisustatud seminariruum.
• Põlva piirkonnas kultuuriürituste kattumine ja puudulik koostöö organisatsioonide vahel.
• Peri koduloomuuseumitoa vähene kasutus ja reklaam.
• MTÜde ja klubide vähesus.
• Inimeste vähene teadlikkus kodukoha kultuuripärandist.
• Tännassilma ja Mammastes puuduvad seltsi/ringi tegevuseks ruumid.

Visioon  Kogukond on väärtustanud omakultuuri. Külades tegutsevad aktiivselt seltsid ja seltsingud.

EESMÄRK 1. Kultuuritegevuse aktiviseerimine ja omaalgatuste toetamine

Tegevused

• Elanikkonna omaalgatuse toetamine valla kultuuri- ja sporditoetuse vahendusel.
• Kultuuritöötajate ja kollektiivide juhtide täienduskoolitused.
• Piirkonna ringide, klubide, seltside, MTÜ-d loomise ja koostöö toetamine ning edendamine.
• Traditsiooniliste kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamine.
• Spordi- ja kultuuriürituste läbiviimine koostöös naaberomavalitsustega.
• Muusika, rahvatantsu ja rahvalaulualase ning muu huvitegevuse edendamine ja toetamine.
• Tihedam koostöös Jakob Hurda Seltsi ja J. Käisi Seltsiga ning ühisprojektide läbiviimine.
• Koostöö arendamine naaberomavalitsustega rahvakultuuri arendamisel ja ürituste läbiviimisel.
• Kultuuritegevusvõimaluste laiendamine (luues klubisid, ringe ja õpikodasid külakeskuste juurde) ja rahvusvahelise koostöö edendamine.
• Kohaliku kultuuripärandi teadvustamine ja järjepidevuse tagamine läbi ühistegevuste ja käsitöömeistrite (külapäevad, käsitööringid, jne).
• Sädeinimeste koolitamine ja rakendamine ning kaasamine kohaliku elu edendamisel.
• Olemasolevate raamatukogude säilitamine, renoveerimine, sisustuse ja tehniliste vahendite uuendamine kvaliteetsemaks teenindamiseks.
• Raamatute lisalaenutuskohtade loomine külades.
• Elektroonilise kataloogide koostamine ja üleminek elektroonilisele laenutamisele.
• Kultuuritöö teenuse delegeerimine kolmandale sektorile (MTÜ le, SA-le, jne).
• Seltsitegevuseks Tännassilmas ja Mammastes leida ruumid.
• Seltsitegevuse laiendamine ja arendamine üle valla.

6.2 Külakeskus kui kultuurikandja

Põlva vallal puuduvad registreeritud külakeskused. Külakeskuse funktsioone täidavad ja toetavad enamuses valla suuremates külades asuvad raamatukogud koos lisaruumide ja erinevate funktsioonidega. Kogu kompleksi nimetataksegi tinglikult külakeskuseks, kus kohalik elanikkond saab kohapeal erinevaid teenuseid.

Arengueeldused

• Himmaste külakeskus - raamatukogu, suur saal seminaride ja ürituste läbiviimiseks, Himmaste kooli söökla, avatud internetipunkt (AIP), Eesti Posti Himmaste postkontor.
• Peri külakeskus - raamatukogu, AIP, suur saal ürituste läbiviimiseks, Põlva Valla ANK keskus ja Peri koduloomuuseumituba.
• Taevaskoja külakeskus - raamatukogu, AIP, ruum seminaride ja ürituste läbiviimiseks. MTÜ Taevaskoja eestvedamisel koostatud on Taevaskoja küla arengu- ja tegevuskava.
• Kiuma külakeskus- raamatukogu, AIP ja seltsituba.
• Kiuma Rahvamaja - välja renditud kultuuriteenuse osutamiseks MTÜ "KOI"le.
• Miiaste seltsituba - raamatulaenutuspunkt ja seltsituba.
• Vanaküla külakeskus - raamatukogu, sotsiaaltöötaja vastuvõtt, AIP, seltsituba. Alustatud külaarengukava koostamine.
• Aarna külakeskus - AIP, raamatute laenutuspunkt, seltsituba.

Probleemid

• Mammastes - külakeskus väljaarendamata.
• Väiksemad külad ja äärealad on seltsitegevusest kõrvale jäänud ja passiivsed.
• Puuduvad külaaktiivid ja külavanemad.
• Ühistranspordi liiklus puudulik.
• Sädeinimeste vähesus ja nende vähene tunnustamine.
• Ruumide puudus seltsitegevuseks.
• Peri külakeskuste maa on munitsipaliseerimata.
• Raamatute laenutuspunkte vähe ja teenuse osutamiseks puuduvad ruumid.
• Raamatukogud vajavad renoveerimist ja laiendamist.
• Raamatukogude sisustus ja tehnika on osaliselt vananenud.
• Olemasolevad väiksemad külakeskused vajavad laiendamist ja uuendamist.
• Tännassilma ja Partsi külad vajaksid kohapeal raamatulaenutusvõimalust.

Visioon

Põlva vallas on elujõulised külad. Toimib aktiivne tegevus kõikides külades külavanemate eestvedamisel. Registreeritud MTÜde ja seltside rohkus ning aktiivsus. Suuremad külakeskused on välja ehitatud komplektselt arvestades kõikide sihtgruppidega.

EESMÄRK 1.  Külakeskuste väljaarendamine

EESMÄRK 2.  Väiksemates külades külaaktiivide loomine ning kaasamine valla elu arendamisse

Tegevused

• Külavanemate ja külaosavanemate valimine ning nende tegevuse toetamine vastavalt kehtestatud külavanema statuudile.
• Seltside/ringide ja MTÜde loomise toetamine.
• Vastavalt võimalustele arvestada ja toetada koostatud külade arengukavade elluviimist.

1. MAMMASTE- külakeskuse väljaarendamine (ruumi leidmine ja kohandamine seltsitegevuseks).

• Mammaste küla seltsielu aktiviseerimine ja eestvedajate toetamine.
• Arengukava koostamine ja elluviimine.
• Seltside ja klubide loomise soodustamine ja toetamine ning juhtide koolitus.
• Spordi- ja mänguväljaku väljaarendamine vastavalt koostatud eelprojektile.

2. HIMMASTE

• Olemasoleva külakeskuse teenuste laiendamine ja efektiivsem kasutamine.
• Himmaste huviringide, klubide ning seltside jätkuv toetamine, laiendamine ja edendamine.
• Saali kohandamine seminariruumiks, sisustamine ja esitlustehnika soetamine.
• Külakeskuse ümber olevate teede korrastamine ja parkla asfalteerimine.
• Külakeskuse haljastuse, mängu- ja spordiväljaku maa-ala väljaarendamine vastavalt eelprojektile.
• Küla seltside, klubide, Himmaste noorteklubi ja eakate tegevuse edendamiseks täiendavate ruumide leidmine, renoveerimine ja ümberehitustööd.
• Himmaste küla arengukava koostamine ja elluviimine.

3. PERI

• Peri külakeskuse hoone teenindusmaa munitsipaliseerimine.
• Külakeskuse ümber olevate teede korrastamine.
• Mängu - ja spordiväljaku maa-ala väljaarendamine vastavalt eelprojektile.
• Põlva Valla ANK noorteklubi ja erinevate seltside tegevuse edendamiseks täiendava ruumi kohandamine, renoveerimine ja sisustamine.
• Peri küla arengukava koostamine ja elluviimine.
• Sädeinimeste leidmine, toetamine ja kaasamine külaelu edendamisel.
• Peri Noorteklubi ja noorte tegevuse edendamine ja omaalgatuste toetamine.
• Peri koduloomuuseumitoale rakenduse leidmine.

4. TEAVASKOJA

• Raamatukogu ruumide ning kõrvalhoone laiendamine ja renoveerimine.
• Mängu - ja spordiväljaku maa-alale infrastruktuuride väljaehitamine vastavalt eelprojektile.
• Sädeinimeste toetamine, külaelanike koolitamine ning kaasamine külaelu edendamisel.
• MTÜ Taevaskoja ja seltside tegevuse toetamine külaelu elavdamisel ja edendamisel.

5.AARNA - 2006. aasta sügisel rekonstrueeritud külakeskus on avatud.

• Elanikkonna aktiviseerimine, sädeinimeste koolitamine ja seltside loomise soodustamine.
• Noorteklubi tegevuse aktiviseerimine.
• Raamatulaenutuspunkti avamine.
• AIP punkti avamine.

6.KIUMA -TÄNNASSILMA

• Kiuma ja Tännassilma külakeskuste väljaarendamiseks piirkonna arengukava koostamine ja ellu viimine.
• Külade puhke- ja koosviibimiste kohtade väljaarendamine ja ehitamine (lõkkeplatsid, seltsitoad, spordi- ja mänguväljak, jne).
• Kiuma Rahvamaja rekonstrueerimine ja kultuuritegevuse toetamine.
• Tännassilma kooskäimisruumi väljaarendamine.
• Raamatukogu renoveerimine ning sisustuse ja tehnilise inventari uuendamine.
• Raamatulaenutuskohtade loomine ja kohandamine Tännassilma.
• Sädeinimeste ja külaelanike koolitamine ning aktiviseerimine.

7. VANAKÜLA - HOLVANDI

• Vanaküla raamatukogu renoveerimine ning sisustuse ja tehnilise inventari uuendamine.
• Vanaküla raamatukogu hoone II korruse rekonstrueerimine seltsitegevuse laiendamiseks.
• Seltsitegevuse arendamine: sihtgruppide laiendamine, kaasamine, koolitamine ja võimaluste loomine.
• Külade kiigeplatside väljaehitamine (spordi-, mängu- ja lõkkeplatsikompleks).
• Kogukonna koostöötegevuskava ja külade ühisarengukava koostamine ja elluviimine.

8. ROSMA

• Seltsitegevuse toetamine ja eestvedajate koolitus. Vajadusel ruumide leidmine ja kohandamine.
• Rosma seltsielu edendamine ja aktiviseerimine koostöös Johannese kooliga Rosmal.
• Johannese kooli juurde mängu- ja spordiväljaku väljaarendamine koostöös kooli, küla kogukonna ja omavalitsusega.
• Päkamäel puhke- ja lõkkeplatsi kompleksi väljaehitamine ja korrastamine.
• Piirkonna tegevus- ja arengukava koostamine ja elluviimine.

9. KÜLAD: Miiaste, Lutsu, Nooritsmetsa, Puuri, Kähri, Adiste, Andre, Eoste, Meemaste, Metste, Orajõe, Partsi, Puskaru, Soesaare, Tromsi, Uibujärve ja Valgesoo

• Küla, külaosade ja piirkondade arengukavade või ühisarengukavade koostamine ning uuringute läbiviimine.
• Külakeskuste/tubade loomine, väljaarendamine ja sidumine olemasolevate külakeskustega vastavalt küsitlustele ja arengukavadele.
• Külaaktiivide loomine ja koolitamine ning integreerimine valla elu arengutesse.
• Külades raamatulaenutusvõimaluste korraldamine vastavalt elanike soovidele.
• AIP punktide avamine külades vastavalt võimalustele.

6.3 Sport

Arengueeldused

• Treenerite ja eestvedajate olemasolu piirkonnas.
• Erinevate spordialade spordiklubide olemasolu piirkonnas.
• Vallas on registreeritud MTÜ Põlva Serviti ja Mässeri Lumelauaklubi.
• Erinevate spordibaaside kasutamise võimalus.
• Piirkonna spordikooli olemasolu (Põlva linnas).
• Mammaste Tervisespordikeskuse kompleks (hoone, spordi- ja mänguväljakud, rajad, jne).
• Mammaste suusarajad on tuntud ja tunnustatud.
• Mammaste suusaradade aastaringne kasutamine.
• Suurürituste läbiviimise võimalus Mammastes.
• Välja on töötatud rahastamise ja toetamisvõimaluste tingimused klubiliseks sporditegevuse toetamiseks
• Rajamasin piirkonna matkaradade hooldamiseks lumetussüsteem.
• Vallavalitsuse kultuuri- ja sporditoetus.
• Eelarves on võimaldatud täiendavad toetused.
• 2006.a kinnitatud Spordikontseptsiooni.
• Mammastes, Himmastes ja Peril kõvakattega spordiväljakute olemasolu ja Taevaskojas võrkpalli plats.

Probleemid

• Piirkonnas puudub ühtne toetussüsteem.
• Noorte hulgas sporditegevus vähene. Klubide vähesus.
• Klubide aktiiv on väike ja klubide liikmeskond on passiivne.
• Külatasandil puuduvad mitmekesised sportimisvõimalused.
• Külanoorte poolt mänguväljakute lõhkumine.

Visioon  Mammaste Tervisespordikeskus on tuntud ja tunnustatud Eestis ja välismaal spordi- ja puhkekeskusena. Põlva valla elanikkond harrastab aktiivset puhkust. Põlva piirkonna spordiobjektid on baasiks rohketele spordiklubidele ja harrastussportlastele.

EESMÄRK 1. Sporditegevuse edendamine piirkonna ühtse ruumina ja läbi elujõuliste spordiklubide

EESMÄRK 2.  Mammaste Tervisespordikeskuse välja arendamine

Tegevused

• Spordi- ja kultuurivaldkonna tegevuse toetamine väljatöötatud korra alusel.
• Traditsiooniliste suurürituste läbiviimine piirkonnas koostöös klubide ja naaberomavalitsustega.
• Sporditegevuse käsitlemine ja toetamine piirkonna ühtse ruumina ja läbi elujõuliste spordiklubide.
• Piirkonna kultuuri, hariduse ja spordi ümarlaua tegevuse jätkamine.
• Klubide ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö arendamine.
• Kultuuri- ja sporditöö teenuste delegeerimine kolmandale sektorile (MTÜ-le, SA-le, jne).
• Mängu- ja spordiväljakute väljaarendamine külakeskustes vastavalt eelprojektidele.
• Mammaste Tervisespordikeskuse baasi komplektsete teenuste väljaarendamine, tervislike eluviiside propageerimine ja rahvaspordialane tegevus.
• Omandiküsimuste lahendamine- radadevõrgustiku all olevate maaomanikega maakasutuslepete sõlmimine.
• Matka-, suusa- ja jalgrattateede laiendamine, uuendamine, hooldamine ning järjepidev korrastamine koostöös spordiklubidega.
• Liikumisradade võrgustiku väljaehitamine koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega Taevaskoja - Kiidjärve ja Rosma - Peri- Andre suunal.

7. KODANIKU JA KORRAKAITSE

Arengueeldused

• Põlva valla piirkonda teenindab kaks konstaablit.
• Põlva linnas asub politseijaoskond.
• Turvateenuseid pakub AS Falck Eesti ja alternatiivvõimalusi pakub MTÜ Eesti Naabrivalve.
• Valveseadmetealase oskusteabe olemasolu.

Probleemid

• Valla suur territoorium.
• Vallas on tekkinud sotsiaalselt mahajäänud piirkonnad.
• Kuritegevuse struktuurist moodustavad suurema enamuse varavastased kuriteod.
• Järelvalveta lapsed ja noorukid.
• Valvekaamerate puudumine.
• Kogukonna ühtsuse ja naabrivalve puudumine.
• Ühiskasutatavate ja avalike kohtade ning objektide rüüstamine ja lõhkumine.
• Puudub toimiv kodanikukaitse tugisüsteem ja vahendid eriolukordades tegutsemiseks.
• Avaliku korra rikkumiste suurenemine valla territooriumil.
• Noorte seas karistamatuse tunne.
• Elanikkonna ja ettevõtjate rahulolematus ning suuremad ootused politseiteenuse suhtes.

Visioon Põlva valla elukeskkond on turvaline. Konstaabli ja kogukonna vahel on usalduslik koostöö. Toimib kvaliteetne, kogukonnakeskne ning probleemidele suunatud politseiteenistuse osutamine. Tiheasustusaladel toimib naabrivalve.

EESMÄRK 1. Turvalise elukeskkonna tagamine ja kodanikukoolitus

Tegevused

• Koolituste, õppepäevade ja infopäevade korraldamine koostöös konstaabliga, politseiasutusega, riiklike institutsioonidega, ettevõtjatega, elanikkonnaga ja naaber omavalitsusega, jpt.
• Kodanikukaitse- ja korrakaitsealase töö tõhustamine ja teavitustöö (koolides, vallaasutustes ja kohalikus meedias jne).
• Tuletõrje veevõtukohtade välja arendamine ja tähistamine.
• Valvekaamerate- ja valvesignalisatsiooni paigaldamise võimaluste teavitamine ja välja ehitamine.
• Tõhustada konstaabli koostööd kogukonnaga usalduslike suhete loomise eesmärgil, mis aitab kaasa kuritegevuse ennetamisele ja avastamisele - konstaabli kohtumised ja teavitustöö kogukonnaga.
• Nõuetelevastava tuletõrje signalisatsioonide väljaehitamine vallaasutustes.
• Naabrivalve piirkondade loomise toetamine ja vajadusel korrakaitse sihtasutuse loomine ning propageerimine koostöös politseiprefektuuriga, ettevõtjatega, elanikkonnaga ja kohalike omavalitsustega.

• Hoiatusinfotahvlite paigaldamine parklatesse ja turismitõmbekohtadesse.

VI INVESTEERINGUTEKAVA 2011-2016    (vaata eraldi osa)