SISUKORD:

1. Sissejuhatus. Ajalooline ülevaade.

2. Põlva valla omavalitsuse tegelased. Valla arenguetapid.

3. 1940. a. ja punane Põlva Vallavalisus.

4. Põlva vald saksa okupatsiooni ajal 1941 – 1944. a.

5. Põlva vald 1944. a. kuni külanõukogude moodustamiseni.

6. Küüditamine ja metsavendlus Põlva mail.

7. Põlvas ainult külanõukogu.

8. Põlva valla taasiseseisvumise 10 aastat.

9. Põllumajandus.

10. Haridus- ja kultuurielu.

11. Kasutatud kirjanduse allikate loetelu.

12. Lisad

I SISSEJUHATUS, AJALOOLINE ÜLEVAADE

PÕLVA KIHELKOND

Põlva kihelkond oli tõenäoliselt olemas juba 13. sajandil, ajalooallikais nimetatakse seda esmakordselt 1452. aastal.

Põlva kihelkonda kuulusid:

• Aleksandri vald 2033

• Karilatsi vald 706

• Kioma vald 842

• Koiola vald 2983

• Kähri vald 755

• Mosekatsi vald 1509

• Peri vald 2286

• Timmo vald 1050

• Võru vald 1769 elanikku

Kokku 13 933 elanikku; Territoorium 588,8 km² (1921. aasta andmed)

PÕLVA ALEVIK

… kuulus kahe valla alla: Peri – vasakul pool ja Koiola – paremal pool jõge.

1652. a. läks ala Rootsi võimu alla. Põlva kirikukihelkonna territoorium vähenes ligi poole võrra, sest selle osadest moodustati Räpina ja Kanepi kihelkonnad.

Põhjasõja (1700 – 1721) algul muutus Põlva ala, tingituna oma asukohast Rootsi ja Venemaa piiril, taas võitluse tallermaaks.

• 29. sept. 1701. a. toimus Erastvere lahing – suurim siinkandis.

• 1704. a. satuti taas Vene võimu alla.

• 1710 – 1711 olid katkuaastad.

14. jaanuaril 1767. a. määrati Põlva kiriku juures Väimela, Võru, Joosu ja Tilsi mõisa talupoegadele ihunuhtlusega karistamine sellepärast, et julgeti esitada mõisnike peale kaebusi.

Karistuse täideviimise ajaks kogunesid kiriku juurde teivaste ja kaigastega varustatud talupojad, et takistada karistamist. Puhkes käsikähmlus, sillakohtuniku käsul avasid sõdurid tule. Talupoeg Hauka Peeter sai surma, mitu meest haavata.

Põlva kirikukülas oli sel ajal peale kirikumõisa vaid mõni üksik maja, kus elasid vähesed käsitöölised ja paar kaupmeest.

Vastloodud Võru maakonna alla läks ka Põlva kihelkond, olles seal kuni 1950. aastani.

19. sajandi teisel poolel tekkis alevik, kuid Põlva kiratses edasi: puudusid tööstus­ettevõtted, ta jäi kõrvale tähtsatest liiklussoontest.

7. oktoobri 1783. aasta dekreediga asutati Põlva kihelkonna piiridesse uus maakonna­linn, mille asukohaks määrati esialgu Vana – Koiola mõis. Aasta hiljem koliti Võru mõisa.

PÕLVA KIRIK …

…on vanemaid kirikuid endises Tartu piiskopkonnas. Ta arvatakse ehitusel olevat juba 13. sajandil.

• Praegune Püha Neitsi Maarja kirik on ehitatud esialgsel kujul gooti stiilis kodakirikuna 1740. a. paiku. Sellest ajast on säilinud ainult läänekülg ja torn.

• Pärast põlemist uuesti ehitatud 1649. a.

• 11. septembril 1841. a. pandi nurgakivi kiriku juurdeehitusele ja 7. jaanuaril 1845. a. toimus kiriku pühitsemine. Romaani stiilis altari ja kantsli juurde ehitati ristlöövid ja nii kujutab kiriku põhiplaan risti.

• Altarimaali “Ülestõusnud Kristus” tegi Tartu kunstnik Ludwig von Mydell (1795-1846).

• Oreli ehitas 1883. a. Wilhelm Müllverstedt.

• Kirikukell on valatud 1868. a. Bochumis Saksamaal.

• Kibedal nälja ja puuduse aastal 1845 – 1847 läks Põlva kihelkonnas õigeusku ligi 400 inimest.

Aastail 1781 – 1819 tegutses Põlvas pastorina murdeluuletaja ja esimene Eesti ajakirjanik

GUSTAV ADOLPH OLDEKOP

(1755 - 1838)

1806. aastal andis ta koos Kanep pastori J. Ph. Rothiga (1754 – 1818) välja 41numbrit esimest eestikeelset ajalehte, tartumurdelist “Tarto maa rahwa Näddali - Lehte”.

ÝÝÝ

1820-1847. a. oli Põlvas pastoriks Johann Georg Schwartz (1793-1874)

Aastail 1852-1861 toimetas ja koostas ta 19. sajandi keskpaiku Eesti koolides laialdaselt kasutatud 8- osalist õpikute sarja “Koli-ramat”.

J. G. Shwartz on maetud Põlva kalmistule.

Kui Põlvasse hakatud kirikut ehitama, lõhkunud Vanapagan selle ära. Nii palju kui päeval ehitada jõutud, nii palju Vanapagan lõhkunud öösi ära. Mindud targa juurde ja see käskinud kedagi müüri sisse müürida. Teine päev küsitud, kes soovib hoida kiriku­ võtmeid. Keegi Maarja- nimeline tüdruk soovinudki hoida. Tüdruk võetud kinni ja müüritud põlvili müüri sisse. Sellest pääle ei lõhkunud Vanapagan enam kirikut ära. Sellest saigi nimi Põlva Maarja kirik.

Põlva, Koiola v. Adiste k. – H. Kolt (1939) .

PÕLVA NIMI

…esineb vanades allikates kujul:

• Polves

• Polwesz

• Pelves

• Polwitz

• Pölvis

• Pelwa

Kõige tõenäolisemalt tuleb see sõna “põlv” kunagisest tähendusest “käänak”, “jõekäänak”. Asub ju Põlva kohas, kus Ora jõgi teeb järsu põlvekujulise käänaku.

Nii palju siis aegade hämarusest, on aeg asuda asja kallale, s.o. hakata vaatlema kuidas sündis Põlva vald, ehk ka siin peame vaatama aastakümnete taha.

II Põlva valla omavalitsuse tegelased

Valla arenguetapid.

Enne kui asume vaatlema valla juhte personaalselt ja seda just Põlva vallale eelnenud perioodist, kus eksisteerisid iseseisvate valdadena Koiola, Peri, Kioma, vaatleme meie käsutuses olevaid arhiivimaterjale. (Lisad 1 - 3)

Rääkides suure Põlva valla sünnist, siis määrav oli 1939. a. haldusreform. Kuid muudatusi toimus juba ka varem. 1932. a. ühinevad Põlva alevik ja Põlva vald. Vald sai juurde 500 inimest ja 200 vakamaad maad.

ÝÝÝ

1. aprillil 1939. a. astub Koiola vallavalitsus tagasi

ÝÝÝ

1939. a. moodustavad Kioma, Koiola ja Peri valla põhjaosadest ning Põlgaste valla Puskaru külast Põlva vald.

Kui enne kui saama suure Põlva valla, vaatleme persoone, kes mängisid esimest viiulit Kioma, Koiola, Peri ja teiste eelnenud valdade vallavalitsustes. Loomulikult on need omavalitsuste juhid praegu manalamehed, kui d sellegipoolest väärivad nad meeldetuletamist.

Alljärgnev materjal on pärit kogumikust “Lõuna-Eesti avaliku elu tegelased ”.

LEPASOON (end. nimi Lepasson), Jaan, põllumees, sündinud 05.07.1893 Porila t. Kähri v. Võrumaa; vanemad – Jaan ja Leena Lepasson’id. Õppis Tännassilma vallakoolis, 1901-1903, Põlva kihelkonnakoolis, 1903-1906, Võru 1. . 1906-1908 ja vahi põllut. – kurs. 1912 – 1913, neid lõpetades. Võttis osa Maailmasõjast 1915-1918, tehes kaasa lahinguid ja Eesti Vabadussõjast SR. “Kapten Irv” 1919-1920, võttes osa kõigist lahinguist. Töötab iseseisva põllumehena sünnitalus 1913. a-st, arendades talumajandust.

- Abielus Luise Vasseriga 1920. aastast.

Organiseerinud 1918. a. kaitseliitu, hiljem olnud K.L. Kähri komp. päälik 1924 – 1931, Kähri v. – volik. l. 1922-1925, vallavanem 1923-1925 aj v.-kohtu esimees 1923-1929; Kähri Piimaüh. Asutajaid ja esimees 1924-1927, rev.-kom.l. 1930-1934, tegev näitlejana Põlva Haridus S-is 1922. a-ni; Koiola Piimaüh. esimees 1934. a-st, Kiuma v. volik. l. 1934. a-st ja valla rev.-kom. l. 1935. a-st.

- Alat. asuk.: Porila t. Kiuma v.

VÕHNI, August, vallasekretär. Sünd 09.10.1894 Ruuna ms. Veriora v. Võrumaa; vanemad – sepp Juhan V. ja Liisa (Rikand). Õppis Veriora v. Pindi v.-k. 1903-1905, Nosuli kõrg. algk. Vologda kub. Venem., mille lõpetas eksternina 1914. a. – oli Oparin as. Vologda kub. Val-se ametnik 1910-1914. Vjatka kub. Riigimaade val. metsnik 1914-1915 ja metskonna kantseleiametnik 1916-1917. Maailmasõja ajal vene sõjaväes lühikest aega 1915, väljaehituse val-se ametn. Eesti 1917-1918, raamatupidaja Vjätkas ja Sarapulis 1918-1921, Haaslava v.-sekr. Abi Tartumaal 1921-1922, Peetri v.-sekr. Virumaal. 1922-1924, Peri v-sekr. Võrumaal 1924. a-st. Võtab juhtivalt osa mitmesuguste organisatsioonide tööst. KL Põlva mlvk. juh. liige 1927. a-st ja sekretär 1930. a-st; Peri Haridus Seltsi raamatukoguhoidja 1924. a-st; Põlva Üpk asutajaid ja juh. liige 1930. a-st; sekretärina tegev allveelaevastiku korjanduse, kodukaunistamise jt. rahvuslikes aktsioonideks Peri v. loodud aj. seltskondlikes toimkonnis; olnud Põlva ev.-lut. Koguduse rev-kom. l. 1931-1932. - Alat. asuk. : Peri v. -maja.

LEPVALTS, Samuel, vallasekretär. Sünd 31.03.1893 Hänkma t. Kioma k. Võrumaa; vanemad – talupidajad Jaan L. ja Leena (Lepsasson). Õppis Tännassilma algk. 1901-1903, Põlva klk-k. 1903-1907; õiendas vallasekretäri kutseeksami Võru maavalitsuse juures 1926. a. Oli äriteenija Põlvas 1907-1914 ja Petrogradis 1915-1917; Eesti Vabadussõjas 1918-1920; Kähri v. sekretär 07.09.1920 kuni Kähri ja Kioma v. ühendamiseni 1934. a. ; Kioma vallasekretär 1934. a-st. - Abielus Aliide Muugaga 1922. a-st. Olnud KL Põlva mlvk. Kähri komp. juh. 1929 Kähri valla vast. Kindlustus Seltsi asjaajaja 1920-1934; Põlva ev. lut. Kirikunõuk. L. 1935. a-st ja rev-kom. l. 1936. a-st. Olnud tegev vabat. Tuletõrjes, Põlva Haridus Seltsis ja kõigis rahvuslike aktsioonide kohalikes toimkonnis. Võtnud osa näitemängudest ja laulukooride tegevusest. Teinud kaastööd ajalehile “Elu”, “Postimees” jt. - Alat. asuk.: Kioma v.

VAINO, Alfred, põllumees. Sünd. 12.06.1899 Risu t. Kioma v. Võrumaa; vanemad – põllupidajad Jaan V. ja Emilie (Lepasson). Õppis Tännassilma algk. 1909-1912 ja Põlva klk-k 1912-1915. Võtnud osa Eesti Vabadussõjast 1918-1920; põllumees sünnitalus 1915. a-st, kus arendab põllumajandust. - Abielus Leida Kurvitsaga 1928. a-st. Võtab juhtivalt osa omaval-se ja majanduslike ühingute tööst. Olnud Kähri v-volik. l. 1922-1934, vallavanem 1924-1926 ja V-kohtu l. 1926-1932, Põlva Üpk. asutajaid ja nõuk. l. 1930-1931. Kähri Piimaüh. juh. l. 1924-1926 ja esim. 1926-1934; Koiola Piimaüh. juh. l. 1934-1936, hiljem rev-kom. l. ; Kioma Rahvaraamatukogu S-i nõuk. l. ; Kioma v-volik. l. 1934. a-st. ja valla rev-kom. l. 1936. a-st; tegev liikmena ja tegelasena põllumaj. S-is, tuletõrjes, kaitseliidus ja mitmes põllumaj. Ühingus; Põlva kirikunõuk. L. 1935. a-st - Alat. asuk. : Riso t. Kioma v.

ROSENBERG, Jakob, arst. Sünd. 18.10.1894 Soe t. Uue-Antsla v. Võrumaa; vanemad – põllumees Toomas R. ja Leeno (Tiisler). Õppis I.-Antsla Liiva k. 1904-1906, Urvaste klk-k. 1906-1910, H. Treffneri gümn. 1910-1916 ja Tartu Ülik. Arstiteaduskonnas 1916-1924, mil selle lõpetas.

Võttis velskrina osa Eesti vabadussõjast 1918-1920; oli tegelev arst Põlvas 1924-1927; Põlva jaoskonna tervishoiuarst 1927. a-st.

- Abielus Miralda Klaasiga1933. a-st.

Võtnud juhtivalt osa seltskondlikust elust . olnud Põlva Haridus Seltsi esimees 1931-1936, Põlva Vabat. Tuletõrje Üh. Esimees 1928-1930. Põlva Üpk. asutajaid ja juh. l. 1930-1933, Peri v-volik. ja valla rev-kom. l. 1930-1934; KL Põlva mlvk. Sanitaarpäälik 1925. a-st ja sama mlvk. pääliku kt. 1935. a-st; EPR samariitlaste Põlva kolonni vanem; Jaoskonnaarstide S-i ja Võru Arstide S-i juh. l.

Teinud kaastööd ajalehile ja ajakirjule.

- Alat. asuk.: Põlva.

NIKOPENSIUS, Johannes, põllumees. Sünd 29.05.1890 Vanaküla koolimajas, Koiola v. Võrumaa; vanemad – õp. Johan N. ja Liisa (Matsen). Õppis Vanaküla v-k. 1899-1901, Kanepi klk. 1901-1903 ja Peri min-k. 1904-1906, mille lõpetas ja asus tööle isa- talus, kus on iseseisev põllumees, 1910. a-st arendades talupidamist ja mesindust. Võttis osa Maailmasõjast 1914-1917 ja Eesti Vabadussõjast 1918-1920, tehes kaasa lahinguid. - Abielus Olga Plaado’ga 1917. a-st. Oli Põlva Haridus Seltsi tegelasi laulukooris ja näitetrupis 1908-1914; Peri v. vast. tulekassa juh. l. 1929; Põlva Üpk. asutajaid ja nõuk. l. 1930-1933, laekur 1933. a-st; Põlva Põllumajandus Seltsi kirjat. 1935. a-st; Mammaste Masinatarvit. Üh.-se asutajaid ja esim. 1931. a-st; Peri v. volik. l. 1927. a-st, vallavanem 1927-1930, v-hoolekandekohtu esimees 1930-1933; KL Peri komp. majanduspäälik 1926-1936; Põlva ev-lut. kiriku nõuk. l. 1926. a-st ja nõuk. esim. 1935. a-st; tegutsenud koolihooldekogudes ja seltskondlikes toimkonnis. Evib KL 3. kl. Valgeristi. - Alat. asuk. : Peri v.

HAIDAK, Harald, põllumees. Sünd 16.01.1900 Kioma v. Õppinud Kioma Vallakoolis ja Põlva kihelkonna koolis 1911-1913, Tartu Õpetajate Seminaris 1922-1925. Õpetaja kutse. Võttis osa Vabadussõjast. Kioma vallasekretär 1918-1920.

Joosu algkooli õpetaja. Tagavaraõpetaja Võrumaal 1927-1934. Tervislikel põhjustel läks pensionile. Looduskaitse usaldusmees Kiomas. Kioma karskusselts “Püsivus” kõva kõnemees. Teeb kaastööd ajalehtedele “Võru teataja”, “Elu”, “Maa Hääl”, ”Külvaja”.

- Alat. asuk. Kioma Liivamäe talu.

VIIARD, Richard, põllumees. Sündinud 09.01.1897 Veeso t. Peri v. Võrumaa; vanemad – põllupidajad Samuel V. ja Leena (Padari). Õppis Vastse-Kuuste Lootvina külak. 1906-1907, Põlva klk-k. 1907-1908 ja Vana-Kuuste “Sipe” min.-k. 1908-1914, millal selle lõpetas. Astus Maailmasõja algul astus raudteetelegraafi õpilaseks, teenis hiljem ametnikuna Jõhvis, Paldiskis, Tartus, Pihkvas, Stockmannhofis ja Alt-Kaltsenaus kuni Riia vallutamiseni sakslaste poolt ning selle järele Siberi raudteel kuni 1921. a-ni. oli kontori­ametnikuks Tartu jaamas 1921-1924. Iseseisev põllumees 1924. a-st. - Abielus Elsa Lutsar-Padariga 1924. a-st. Võtnud osa mitmesuguste organisatsioonide tööst, olnud Põlvas Põllumajandus Seltsi sekretär 1930-1935, Timo v. volik. l. 1925-1929 ja V-kohtu l. ja KL Timo rühma sekretär 1925-1929 ning Põlva kirikunõukogu l. 1933-1936; KL Peri rühma päälik 1930. a-st; Peri v-volik. l. 1929. a-st ja vallavanem 1932. a-st; Peri Masinatarvit. Üh. rev-kom. l. 1924. a-st; Isamaaliidu Peri osak. juh. l.; Põllutöökoja Põlva konvendi l. 1936. a-st; Allveelaeva Sihtkapitali abitoimk. Ja kodukaunistamise komitee esimees ja muiks rahvuslikeks aktsioonideks Peri vallas moodustatud aj. toimkondade juhtivaid tegelasi. Saanud KL Valgeristi, allveelaevastiku korjanduse eduka läbiviimise eest I ja II j. teenetemärgid. - Alat. asuk.: Puiga t. Peri v.

Kahtlemata oli omavalitsustes rohkem tähtsaid tegelasi, kuid neid seitset mehist meest on siinkohal siiski sobiv meenutada.

Tolleaegsetest valla tegemistest annab meeleoluka pildi kirjanik Kalju Villako oma raamatus “Ajarännak 1999. a.” ehk nr. 30. Kirjanik viib meid mõttes oma vanaisa tallu ja Kähri vallamajja – talu nimi Pallando.

Põlvast 3 km Tännassilma küla Kähri vallamaja. Tädimees Samuel Lepvalts (eestistatud Loospere) oli valla sekretär, lähedastele Saamo. Tädi oli Põlva jsk. ämmaemand. Vallamaja oli ühtlasi posttalu. Telefonikeskjaam oli Põlvas, sealt tuli liin vallamajja. Vallamajas oli käigus ametlik raamatukogu. Umbes poolteist kilomeetrit koolimajja ja selle kõrval Vene kiriku poole oli Kitseristika pood. Poe omanik oli Vasser.

Vallamajas oli nelja mehega pumbatav tuletõrjeprits, seda kasutati siis, kui põles Kioma mõis. Vallakasak oli Jaagu Joosep (tegelik nimi Lille).

Vallavolikogu ülesannete hulka kuulus koolile õpetaja otsimine. Kähri koolis töötas abielupaar Urgandid. Vallamajas oli üks ruum muudetud vangikongiks (trellid ees). 1934. või 1935. a. ühendati kaks väga väikest naabervalda Kähri ja Kioma ning vallamaja viidi paariks aastaks Kiomasse. Tädimees jäi uue valla sekretäriks. Järgmisel aastal viidi vallamaja uuesti Tännassilma. Ümberkorraldusega 1939. a. likvideeriti endised väikesed vallad ning tekkis suur Põlva vald. Tädimehe uueks kohaks sai Leevi vallamaja. Saamo oskas olla oma ametis neutraalne.

Sellest hoolimata, et ta töötas ka Saksa okupatsiooni ajal Põlva valla sekretärina, ei saadetud teda punase võimu kehtimahakkamisel külmale maale, tülitati ainult korduvate ülekuulamistega.

ÝÝÝ

lk. 10.

Tartu – Petseri raudtee valmimisega muutus Põlvasse ja Võrru sõitmine hoopis lihtsamaks. Mootorvagunid liikusid mitu korda päevas. Jalavaeva vähendamiseks või Põlva jaamast Põlvasse sõita bussiga. Mootorvagun jõudis Tartust Põlvasse tunniga. Võrru sai kiiresti nii, et Vastese-Kuustes või Põlvas istuti rongist tulles Võrru sõitvale bussile. Uue raudtee ehitamine tekitas elevust Põlva ümbruses. Eriti köitis tähelepanu üle Himmaste ürgoru ehitatav sild. Seda käidi hulgakaupa imetlemas. Mootorvagun oli otstarbekas riistapuu. Kui reisijaid rohkem, haagiti külge tavaline reisivagun.

Lk. 84. “Onu oli täis tegutsemisiha Isamaaliidu vastu. Ta valiti Võru abilinnapeaks ja see sai talle saatuslikuks, tema, ta abikaasas ja 2 last küüditati ning onu suri Siberis” .

ÝÝÝ

Ago Ainelo kirjutis “Edasis” 26. juuni 1990. a.

“Juuni 1940”

ÝÝÝ

lk. 247. Ülikooli juhtkond vahetati ringi (1941). Prof. H. Riikoja asemele Hans Kruus. Prorektoriks toodi Venemaalt kohale ühegi teaduskraadita Kristjan Kure, kes oli sündinud Põlva kandis ja enne revolutsiooni töötanud seal kooliõpetajana (kommun. tegelane).

Vallas tuli lahendada nii suuri kui ka väikesi asju, siinkohal paar sellekohast näidet:

Põlva sai viinalao.

Põlva valla volikogu otsusega suleti kõik valla piirkonnas asuvad alkohoolsete jookide müügikohad.

Senine Rosma viinaladu viia uuel aastal Põlva, sest osa alevikku asub Koiola vallas, kus keeluseadust ei ole.

“Elu” nr. 3 13.01.1934. a.

1991. a.

k. 18.04.

Peri vallavolikogu oli sunnitud Ilmar Tsäko ja Eduard Küla vabastama jalgrattamaksust, sest neil ei olnud jalgratast.

1939. a.

Et asjad pani vallas paika, nagu nüüd on kombeks öelda, 1939. a. valdade haldusreform, siis teatas Võrumaa leht “Elu” 25. jaanuar il valdade abivallavanemate arvu, arvestades seda, et Põlva vald hakkab koosnema Koiola, Peri ja Kioma osast, oli täiesti loomulik, Põlvale määrati 4 abivallavanema kohta. Järgmine samm, mis tehti, oli see, et siseminister kinnitas ametisse valla­vanemad ja nende abid, see sündis juba märtsikuul.

Põlva kohta kõlas käskkiri niimoodi:

1. vallavanem Jaan Lepasson

2. abideks Jaan Kaha

Richard Vijard

Juhan Neemse

Julius Kottise

Täitevvõim sai juba ühele poolele, seadusandliku võimu volikogudega hakati pihta pärast 15. augustit.

Samal kuul kinnitati ka vallasekretär. Põlva vallasekretäriks sai Peri vallasekretär August Võhni ja abisekretäriks Konrad Hallop.

Valdade reform jõustus 01. aprillil. Senise 365 valla asemel jäi nüüd 248 valda.

Samas kinnitati ka vallakohtunikud. Põlvas E. Kibena, J. Soosaar, D. Raudsepp, Joh. Pettai.

Valla volikogu valimistega 15.-16. oktoobril viidigi reform lõpule. Põlva vallas esitati 18 volikogu kohale 31 kanditaati. Valituks osutusid: Alfred Vaino, J. Lepasson, Joh. Neemse, H. Tuvi, E. Viljaste, E. Hunt, Joh. Urmann, R. Lehiste, Jul. Kottise, G. Reitel, Ado Musto, Arnold Kiisk, Vold. Tael.

Et teises ringkonnas valimise ie olnud, siis loeti ülesseatud 5 kanditaati valituks: Vol. Kaasik, Ernst Kriiva, Joh. Nikopensius, J. Kaha ja E. Torop.

Siinkohal toodud foto on kindlalt tehtud 1939. a. uuest Põlva vallavolikogust. Et aga 18 isiku asemel on 26, siis see on ilmselt tingitud sellest, et fotol on ka teised vallavalituse asjamehed.

Foto on pärit A. Kaha erakogust, kelle isa oli määratud abivallavanemaks.

Kahjuks rida-realt üles lugeda, kes on kes, pole momendil lihtsalt võimalik. Oleks ütlemata tore, kui leiduks keegi, kes teeb kindlaks kõik fotol olevad isikud.

Et vallavalitsus ega vastvalitud volikogu liikmed saanud oma asju ajada põõsa all, selleks oli vaja maja.

Maja oli muidugi olemas, selleks oli vallamaja asukohaga Vissel, kus praegusel ajal on rentnikuks Põlva jahindusselts.

VALLAVANEMAD PÕLVA VALLAS

1. Enne 1940. a. Põlva vallavanem Jaan Lepasson viimane 1939. a. valdade reformi järgi.

Tegelikult valiti aga Samuel Viljaste, keda aga siseminister ei kinnitanud sellele ametikohale. Põhjus: aktiivne Isamaaliidu tegelane, August Võhni avaldas Viljaste vastu ägedat protesti, mille tõttu saigi vallavanemaks J. Lepasson.

2. Esimene punavõim aastail 1941-1944, valla täitevkomitee esimeheks oli Eduard Pärnlaas.

3. Saksa okupatsiooni aastatel 1941-1944 istusid vallavanema toolil Julius Kottise ja Alfred Vaino.

Mis mees oli Alfred Vaino? Kirjanik Kaljo Villako raamatus “Ajarännak” lk. 336 kirjutab järgmist: (jutt on saksa okupatsiooni ajast)

“Näiteks Põlvas pandi vallavanemaks mu tädimehe lähedane sugulane Alfred Vaino, kes oli aus ja heasüdamlik inimene, kellest rahvas väga lugu pidas. Annaks Jumal, et ka järgmiste vallajuhtide kohta öeldaks nii häid sõnu!”

4. 1946-1948. a. punavallavanem ehk täitevkomitee esimees oli Albert Tasso.

5. 1948-1951. a. Aleksander Häidov.

6. Külanõukogu ja alevi asju ajas aastatel 1951-1967 esimehena Elmar Piilberg.

7. Põlva külanõukogu esimehe ametit on pidanud alates 1969. a. aprillist kuni 1972. a. Ene Uibo, kes andis teatepulga üle 30. märtsil 1972. a. Valve Talumehele.

8. Alates 1980-1993. a. oli Põlva Külanõukogu eesotsas Ene Umbra, kes pidas seda ametit päris pikka aega. Esimest korda pakub talle konkurentsi 1989. a. Tarmo Tamm, kuid Ene Umbra jätkab veel esimehena (külanõukogu).

20. dets. 1991. a. on E. Umbra aga juba uue Põlva valla eesotsas nii vallavanema kui ka volikogu esimehena.

Tarmo Tamm aga kindlustab järjest oma positsiooni, olles Põlva osavalla vanemaks 1993. a.

9. Nn. kell kukub uue volikogude valimiste järgsel ajal so. 08.nov. 1993. a., kui vallavanemaks saab Tarmo Tamm 1993-1999 13 poolthäältega.

10. Viimaseks vallavanemaks selle kroonika koostamise seisukohalt saab 04. nov. 1999. a. Arne Tilk.

Nüüd siis vallas tähtsuselt teine isik – vallasekretär.

1. 1939. a. seoses valdade reformiga – August Võhni.

2. Pärast juunipööret 1940. a. – August Kimask.

3. Saksa okup. Ajal 1941-1944. a.

4. 1945. a. H. Urmann

1946. a. Helmi Kirvason

5. 1947. a. Robert Mertens.

6. 1952. a. Lehte Aarna (Stanevits)

7. 1953. a. Aksel Moisto

8. 1953. a. Helgi Rahi

9. 1954. a. Pärja Sell

10. 1966. a. Anna Hunt

11. 1969-1972. a. Linda Jaaska

12. 1975. a. Aino Mikkeri

13. 1980-1983. a. Rutt Lätti

14. 1983-2002. a. Marje Patrael

Et analüüsida Põlva valla arengu käiku nn. halduslikust seisukohast, peaksime vaatlema seda teatud etappide kaupa. Kroonika kirjutamise ja ka selle ülesehitamise seisukohalt vaatlema Põlva valla ajalugu järgmiselt:

1. sündmused ja inimesed Eesti Vabariigi ajal so. Enne 1939. a. (valdade haldusreform)

2. juunipööre 1940. a.

3. Saksa okupatsioon 1941-1944. a.

4. Uus nõukogude okupatsioon. Põlva vald 1944-1950. a.

5. Põlva valla külanõukogu aastad 1950-1991. a.

6. Taasiseseisvumise aastad 1991-2001. a.

III 1940. a. ja punane Põlva Vallavalisus.

1940

1783 ühendati vastloodud Võrumaaga Põlva kihelkond. Võrumaa koosseisu jäid 167 aastaks, kuni 01. oktoobrini 1950, mil moodustati Põlva rajoon. Sellepärast tuleb ka Põlva valla kroonikat alustada Võrumaast ja Võru meestega.

Maakonna pealinnaks oli Võru. Ja kõrgemaks bossiks maavanem August Kohver. Võru leht (“Elu”) kirjutas veebruari 1940, et “pealinnaga” pidas ühendust liinibuss, mis väljus Võrust Põlva suunas kell 19:10. Aasta algas võrdlemisi käreda pakasega, nii näiteks oli 1940. a. 08. jaanuaril külma 37 kraadi ja 17. jaanuaril 46 kraadi külma. Õhust oli tunda jäist sõja hingust, sellepärast teeb Põlva politseikomissar G. Kari teatavaks, et õhualarmi signaalid antakse kirikukellade helistamisega.

Võru leht 22. jaanuarist 1940 informeerib elanikkonda sellest, et Põlva vallas on jäme ots vallavanem Samuel Viljaste käes (siseminister jättis ta siiski kohale kinnitamata). Vallavanema abid olid Ado Mutso, J. Koha ja Alfred Vaino. Kirikuõpetajaks oli August Kivisikk.

Vabaduspäeval 23.02.1940 mängiti Põlva Rahahariduse Seltsi korraldusel kell 08 õhtul H. Vuolijoki näidendit “Põlevmaa”. Tähtpäeva puhul said Valgeristi 3. klassi teeneteristi rinda Kaitseliidu Põlva kompanii rühmapealik Frits Visnapuu ja kompanii veltveebel Johannes Käo.

ÝÝÝ

11. märtsil 1940 Võrus võttis uues maavolikogus koha sisse volikogu esimehena Räpina kauaaegne vallavanema Johannes Paabusk (oli ka vabariigi rahvuskogu liige).

ÝÝÝ

1. märtsil 1940 lahkus Põlva köster-organist W. Mattison Tartusse.

ÝÝÝ

1940 saavutas Põlva Ühispank rea aastate parima majandusliku tulemus, nii konstateeris liikmete üldkoosolek 01. aprillil. Koosolekut juhatas Paul Mitt. Uude juhatusse valiti Joosep Plaado, Johannes Nikopensius, Jaan Raudsepp ja Poolakas. Oma hingi luges kokku ka kirikukogudus ja leiti, et oleme suuremaid, 13 500 liiget, Võrumaal. Möödunud aastal ristiti 200 last. Tulusid 16 030 kr. ja kulusid 12 915 kr.

ÝÝÝ

Kui üle riigi oli 1940. a. 248 valda, siis Võrumaal oli valdu 26, enamus vallasekretäridest olid mehed. 26 vallasekretärist olid ainult kolm naised.

ÝÝÝ

02. mail toimus Võrus turuplatsil sõjaväeparaad koos kaitseliitlastega. Ühises rivis sammusid ka Põlva mehed.

ÝÝÝ

10. mail toimusid rahvushommikud Räpinas ja Põlvas. Esimesel noortepühal esinesid kõnedega J. Visnapuu ja Ü. Maramaa (tähtis riigitegelane) . üritust ilmestasid tuntud laulusolistid Tooni Kroon ja Elsa Maasik. 26. mail õnnistati Põlvas 55 leerilast.

ÝÝÝ

02. juunil toimus Põlva leerimajas mehhaniseerimise näitus. Kajastatud olid alad: mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, piksekaitse, vesivarustus, lõhketööd.

ÝÝÝ

31. mail – kaitseliidu päevad Kubjal.

ÝÝÝ

14. juunil 1940 kaitseliidu Põlva maleva laager peetakse 15 ja 16 juunil Intsikurmu peoplatsil. Kaitseliidu tegevuse aktiviseerimine selles ärevas olukorras oli täiesti mõistetav. Intsikurmu laagris osalesid kaitseliidu kõrval ka naiskodukaitse ja noorkotkad. Laagri vanemaks oli dr. Rosenberg. Toitlustamise eest vastutas E. Karu.

ÝÝÝ

21. juunil saabub Ždanov Tallinna, moodustatakse uus valitsus, Varesega eesotsas.

ÝÝÝ

27. juunil jõuline punaste demonstratsioon Võrus. Miitinguil 2000 inimest, kõnelesid Võru töölisjuhid P. Tirro ja F. Kõva (P. Tirro oli vandeadvokaat). Feliks Kõva esines venekeelse tervitusega Punaarmee esindajate poole.

ÝÝÝ

28. juunil moodustati Võrus ajutine komitee W. Palo, Aksel Mölder, W. Tomberg, Ed Mäesalu, P. Tirro, V. Adamson, F. Kõva ja Nikolai Kivi.

Komitee esimees Paul Tirro, abi Nikolai Kivi, sekretär Feliks Kõva.

ÝÝÝ

03. juuli - senised omavalitusorganid saadetakse laiali.

ÝÝÝ

05. juuli Võrumaa senine maavanem August Kohver ja tema abi Jüris Sassijan lahkusid.

ÝÝÝ

08. juuli Võrumaa maavanemaks saab Villem Kender, tema abiks Karl Siilivask. Kui aasta alguses kimbutas pakane, siis 12. juunil 1940 oli Võrus 42 kraadi sooja.

ÝÝÝ

27. juunil oli Põlvas suur tulekahju, põles maha Kriiva kahekorruseline elumaja koos kaupluse, üürikorteritega. Hävis ka läheduses olev kiriku rehi.

ÝÝÝ

Võrus uued võimumehed pukis. Sama tehti ka Põlvas. 1940. a. augustikuul toimus suur rahvakoosolek seltsimajas. Orkester mängis. Loeti ette maakonna täitevkomitee otsus 30. juulist 1940. a., kus olid kinnitatud uue vallavalitsuse koosseis. Esimees Eduard Pärnlaas (sünd. 22.10.1882), aseesimees Rudolf Juhanson (sünd. Tännassilmas), sekretär August Kimask (sünd. 29.04.1906).

Siinkohal oleks sobilik üles lugeda veel esimese puna-aasta tegelasi.

1. valla komsomoli asju juhtis Konstatin Korro

2. rahvamaja juhataja August Tomp

3. raudtee miilits Valter Hindrikson

4. Põlva valla miilitsapiirkonna volinik Maidla

5. aktiivselt lõid maakorralduskomisjonis kaasa Hurt Jaan, Eduard Kull

6. omaette seltskonna moodustasid hävituspataljoni liikmed eesotsas valla täitevkomitee aseesimehe Juhansoniga, kes oli hävituspataljoni organisaator.

Siinkohal tema mõningad kuulekad jüngrid:

1. Nikolai Jostov

2. Samuel Oina

3. Elmar Lukk

4. Gustav Heinaste

5. Aksel Piho (Ahja miilits)

6. Paul Tuul

7. Liisa Tuul

8. Lembit Siniorg

9. Johannes Külaots

10. Valter Nemvalts

11. Johan Mangus

12. Adelberg Helde

13. Selma Nikiforova – hävituspataljonis ja ka valla esimene pioneerijuht

14. A. Viitamees

Ei tasu kadestada selles nimekirjas olnud seltsimehi. Eestlastel on vanasõna “Igal oinal oma mihklipäev”. 21. –le siinnimetatutest saabus nn. tasumise tund juba 1941. a., nende 2 viimast eluetappi olid – arreteerimine – Võru vangla ja mahalaskmine. Ainult Selma Nikiforova, kes evakueerus NSVL-i – tuli tagasi Põlva ja toimetas hulk aastaid Põlva lehte “Koit”.

A. Viitamehe karjäärile tegid lõpu metsavennad tema oma kodus 1949. a.

ÝÝÝ

Kommunistide “lavastused” Eestis ja ka Põlvas jätkusid. Esimese “operetina” toodi lavale uued Riigikogu valimised. Riigivolikogu kanditaadid Võrumaalt:

1. Leonhard Illison

2. Rudolf Ruus

3. Artur Vainola

4. Jaan Päll

5. Villem Mald

Põlvamaal kandideeris Oskar Kirber. Sündinud 14. okt. 1891 Kähri-Karilatsi vallas talu­omaniku pojana.

ÝÝÝ

Päevavalgust nägi omapärane siseministri käsk: “Eestis ei ole enam härrat” asendada sõnaga “kodanik”.

ÝÝÝ

Võru lehe “Elu” komissariks saab E. Ploom (peagi toimib uus ristimine – 21. august – on juba uus nimi “Töörahva Elu”).

ÝÝÝ

Põlvas asub auväärse Tuletõrje ülema kohale 18. augustil 1940 August Kimasak.

ÝÝÝ

Rahvamaja juhatajaks saab Koidula Põvvat.

ÝÝÝ

Kommunistide viha alla langeb kaupmees Jaan Plaado, keda süüdistatakse kaupade varjamises. Kommunistide otsus kõlab nii: “5 aastat vangimaja” .

ÝÝÝ

Seltsielu juhid 1940. a. Põlvas:

1. Poliitringi juhib Endel Parikas

2. Vene keele ringi Joosep Plakk

3. Muusikaringi Lembit Siniorg

4. Spordiringi Herbert Kirsipuu

5. Näite ja usuvastane ring Endel Parikas

ÝÝÝ

Põlva alg- ja täienduskooli juhataja oli Enn Tuuling.

1941. a.

1941. a. algul läks lahti juba NSVL Ülemnõukogu valimiste kampaaniaks. Põlvamaa rahvas pidi valima Petseri mehe Ivan Pauli p. Saavini.

ÝÝÝ

10. jaanuaril 1941 kõneles Põlvas tulipunane Eesti kommunist Endel Sõgel “Kodanlik ja sotsialistlik Eesti”. Lõpuks tants.

ÝÝÝ

Jätkus natsionaliseerimise kampaania, rahule ei jäetud ka kirikuid. 21. jaanuaril 1941 natsionaliseeriti Kähri kirik. Ajaleht kirjutas, et kohalik papp W. Talomees tegi takistusi, nõudes ülevõtjatelt dokumente. Selle aktsiooni eesotsas oli valla esindajaks Voldemar Ratas.

ÝÝÝ

03. märtsil toimus suur lööming kaera müügi pärast - nüüd ainult täitevkomitee nimekirja alusel (Põlva majndusühisus) .

ÝÝÝ

12. märtsil kinnitati uueks Põlva rahvamaja juhatajaks August Tomp.

ÝÝÝ

09. märtsil 1941 toimus majandusühingu üldkooolek, selle otsuse alusel majandusühing muudeti kooperatiiviks, selle esimeheks valiti E. Kohver.

Põlva komsorg. K. Korro astub üles kõnega ja kiidab taevani Viktor Kingiseppa.

ÝÝÝ

31. mail 1941. a. Põlva alg- ja täienduskoolis lavastati O. Lutsu – Särevi “Kevade”. Köster – Maiste, Lible – Saal, Toots – Lepvalts, Kiir – Matsin.

Olgugi, et sõja mürin kostis juba Põlvani, Võru leht ei kirjuta sellest midagi. Lehe viimane number ilmub 07. juulil 1941. a. Seekord on kommunistid sunnitud oma pillid kibekiirelt kokku pakkima ja kodumaale kolima.

IV Saksa okupatsioon 1941 – 1944

Saksa vägedest läbis esimesena Põlva rajooni 10. juulil 18. armee luuregrupp. 14. juulil läbis praeguse Põlva rajooni 1. armeekorpuse eelüksus kindralmajor K. Burdachi juhtimisel. Saksa armee saabus Põlva rajooni aladele 04. juulil 1941.

Nõukogude aktivistid nägid aga asja nii: tekkinud võimu vaheaega kasutasid kodanlikud natsionalistid elanikkonna terroriseerimiseks. Rinde lähenedes panid nad toime veriseid kuritegusid, rünnates täitevkomiteesid, nõukogude võimu esindajaid. Eriti aktiivsemad olid bandiidid Verioral, Räpinas, Ahjal, Moostes, Rasinal, Põlvas, Valgjärvel, Kanepis jne.

Nii arvas truu nõukogude sulane autor A. Kalvo „Koit“ 17.08.1978.

ÝÝÝ

14. juulil 1941 ilmus Võrumaa leht uue nime all „Võrumaa Teataja“. Rasvases kirjas loosung „Tervitus kangelaslikkudele saksa vägedele“.

ÝÝÝ

Kiiresti aeti asjad ühele poolele kohaliku võimu tasandil. Ajutiseks vallavalitsuse juhtideks kinnitati:

Põlva vald: Julius Kottise, E. Heinmaa, A. Mutso.

ÝÝÝ

Võrumaa politseiülemaks saab J. Ennok.

ÝÝÝ

07. augustil 1941. a. Põlva turul so. kolmapäeval müüakse marju, rukkijahu ja ka põrsaid.

ÝÝÝ

Korra eest vastutavad Põlva vallas järgmised politseikonstaablid jaoskondade ja piirkondade järgi:

1. Põlva – Eduard Tobreluts

2. Põlva – Peeter Olesk

3. Põlva – August Kangro

ÝÝÝ

Põlva rahvas mälestab sügavas leinas kommunistide vastases võitluses langenud kaasvõitlejaid, üks neist Johannes Ait (11.08.1895 – 10.08.1941).

ÝÝÝ

12. augustil teatatakse rahvale, et Võrumaa maavanemaks saab endine abimaavanem Jüri Sassijan.

ÝÝÝ

29. sept. peetakse Põlvas laata, peamiseks müügiartikliks olid põrsad 25-100 rbl. tükk, 3-4 nädalased. Noor lehm maksis 200 rbl. , tavaline kartulikorv 8-9 rbl.

ÝÝÝ

01. novembril alustavad koolitööd Võrumaa koolid.

Et tolleaegne majandus ei olnud kõige parema seisus, seda illustreerib õpetav artikkel kohalikus lehes „Mida võib vanadest kontidest teha“.

1942 . a.

03. veebruaril avas uksed õpilastele Võru Gümnaasium.

ÝÝÝ

05. veebruaril avaldati nimekiri raadiojaamadest, milliseid saateid võib kuulata.

ÝÝÝ

17. veebruaril kinnitatakse Võrumaa politseiprefektiks Ervin Viks.

ÝÝÝ

Põlva Tuletõrje Ühing viib 05. märtsil teatrialast külakosti Veriora rahvale. Viluste rahvamajas kantakse ette „Onupoeg Bataaviast“, lavastus E. Plakilst.

Kord on kõva igal ajal , ega muidu ei saaks karistada Tännassilma kaardimängijate jõuk. Süüpinki tiritakse 11 kaardimängijat (peamees Gustav Vaarandi). Asi lõpeb 3- kuulise vangla­karistusega.

ÝÝÝ

Püksirihma pingutamine on üldine. Leivanorm nädalaks on 2000 g. Lihasaadusi ja võid 350 g nädalas.

ÝÝÝ

27. aprillil 1942. a. esineb Põlva rahvamajas kõnega Eesti Omavalitsuste juht dr. H. Mäe – Põlvasse tuleb rahvast Moostest, kell 15 oli saal rahvast täis. Võrust oli kohal ka maavanem.

Karmilt ei käida ümber mitte ainult kaardimängijatega, valjult nuheldakse ka puskariajajaid. Need nimekirjad on võrdlemisi pikad. Trahvida saab ka puskariajajatest Põlva vallast Arnold Käämbre, August Tappo (100 riigimarka), Armilda Valss (150 riigimarka).

ÝÝÝ

09. jaanuaril saab Põlva kogudusele kurb sõnum Saksamaalt – surnud on J. C. Schwartz.

ÝÝÝ

09. juuli 1942. a. leht paljastab punaste aasta kuritööd Võrumaal. Kodumaa vabastamisel langenud metsavendi ja omakaitsetegelasi:

1. Preester Heinrich Sutt langes 07. juulil 1941 Põlvas

2. Major Johannes Aia langes Põlvas 10. augustil 1941.

ÝÝÝ

Mehetegusid tegi ka Põlva valla omakaitsemeeste grupp – takistas punastel rahva vara röövida. 08. juulil 1941 peeti kinni Nõnova traktorjaama varad ja Väimela põllutöökooli kari, mida taheti Venemaale viia.

ÝÝÝ

Rinne vajas hädasti kahuriliha. Põlvas võeti Eesti Leegioni mehi 29. oktoobril 1942.

1942. a.

06. märtsil tõi Põlva näitering lavale kohaliku autori E. Tobrelutsu näidendi (kus autor käsitleb 19441. a. sündmusi) “Kui paradiis oli möödumas ja Stalini päike loojumas” .

ÝÝÝ

09. aprillil 1942. a. asub ametisse uus maavanem Mihkel Hansen. J. Sassijan siirdub sama ülesannet täitma Viljandimaale.

ÝÝÝ

Et olud olid tõesti kitsad, sellest annab märku kindralkomissari järgmine avaldus – naised, loobuge lokkidest!

ÝÝÝ

08. mai kiri Põlvast annab aga märku sellest, et kultuurielu Põlvas on vilgas. Kiidetakse aktiivset – populaarset kellameest J. Metsa. Näidendite lavastamisel teeb tublit tööd E. Plakk. Tunnustust väärib laulukoori töö (juht E. Tobreluts) ja orkestrijuht (J. Sasi). Talvel õpitakse saksa keelt, õpetab praost A. Kivisikk (50 kursuslast).

ÝÝÝ

08. juunil 1943 määrati Põlva valla nõunikud: Johannes Plaado, Peeter paide, Samuel Viljaste, Arnold Käsk, Jaan Kivioja, Paul Lepasson, Julius Kottise, Ruuben Kalk, Johannes Mets, Mihkel Kurvits (meie mõistes oli see kogum nn. volikogu).

ÝÝÝ

11. juulini toimub Võrumaa laulupäev. Tähistame Võrumaa vabastamise aastapäeva. Üldjuhid Juhan Simm. Esines 21 segakoori – 600 lauljaga, 10 orkestrit. Publikut on Kandel aias 5000 inimest.

ÝÝÝ

18. juulil pühapäeval vabastamispäeva pidustused Põlvas. Kell 14 algas rongkäik kiriku juurest Intsikurmu orgu. Algas kirikuõpetaja Kivisikk’ a jutlusega. Kõneles Võrumaa maavanem M. Hansen. Lõppes kohaliku seltskonnategelase H. Toropi kõnega. Laulupeost võttis osa 10 koori 250 lauljaga, 3 orkestrit, peolisi 3000-5000.

ÝÝÝ

23. oktoobril 1943 püstitati Põlvas mäletusmärk köster Otto Matthissonile. Matthissonid olid Põlva köstriks mitu põlve. Otto oli ka kihelkonnakooli juhataja. Kadunu oli agar seltskonna­tegelane ja laulukoori juht.

ÝÝÝ

16. novembril 1943 suri Karilatsi algkooli juht Otto Torop, laulukoori juht, kes oli üks muhe, hea huumoriga mees.

1944. a.

03. veebruaril Põlva naispere tähistas L. Koidula 100. sünniaastapäeva, avasõna pr. A. Plakk. Ülevaate Koidula elust ja tööst tegi pr. Rosenberg. Prl. Kikase ja prl. Tobrelutsu poolt kanti ette soololaule.

ÝÝÝ

18. märtsil kogunevad Põlvamaa naised sõjameeste villaseid esemeid. Agaramad kogujad pr. Jakobson, prl. A. Kurvits, prl. M. Järvis, pr. Torop, prl. Plado. Laekus 688 marka, 86 voodilina ja 9 vooditekki.

ÝÝÝ

Juunis viidi läbi villaste kaltsude kogumine.

ÝÝÝ

15. juunil anti kätte Raudristi sõjalise autasuna idarindel politseipataljoni võidelnud konstaabel Alfred Rannikule.

ÝÝÝ

Rindel käisid sakslaste käbarad võrdlemisi halvasti. Võitlusvaimu tuli tõstma legendaarne Johannes Pitka, kes tegi Võrumaal pikema ringreisi. Esinedes Põlva Haridusseltsi ruumides 22. juunil kell 19. Osavõtjaid oli 300.

ÝÝÝ

03. augustil toimusid Võru kaitseteenistuse komisjoni istungid.

ÝÝÝ

Viimane “Võrumaa” teataja ilmub 10. augustil. Saksa asjaga oli kaputt.

ÝÝÝ

Üks ajalooline ajajärk oli jälle otsa saanud. “Juunipöörajad” olid jälle platsis.

V Põlva vald 1944. a. – kuni külanõukogude moodustamiseni.

Ehkki nõukogude võim suurt vaimustust kodanliku Eesti valitsemisvormi – valdade vastu ei tundnud, jätkati 1944. a. samalt kohalt, kus 1941. a. lõpetati.

Ametisse asusid vallatäitevkomiteed, eesotsas täitevkomitee esimeestega.

Esimeseks pärastsõjajärgseks valla täitevkomitee esimeheks sai Albert Tasso, kes astus ametisse 1945. a. juulist. Et mees rabeles nõukogude võimu eest kõvasti, seda kinnitab ka fakt, et juba 29. juunil 1946. a. kinnitati tema rinda medal “Eeskujuliku töö eest”.

Millest siis koosnes tolleaegse valla täitevkomitee töö? Kokkuvõtvalt võib öelda, et üks kampaania järgnes teisele , algas see loomulikult sügisel vilja varumisega, talvel metsatööd, kevadel riigilaen ja aasta läbi käis tants riiginormide täitmise (liha, piim, jne.) ümber. Erandiks polnud siin ka Põlva Valla Täitevkomitee. Iga kampaaniaga käis kaasas üks lõputu nn. volinike voor valda, kes vastutasid just kampaaniate õnnestumise eest. Neid oli igat masti mehi, põhiliselt parteikomitee volinikud nii maakonnalinnast Võrust kui Tallinnast.

Kampaaniate õnnestumiseks kasutati ka sellist imelikku töövormi, nagu raadionõupidamised, kus vallad telefoni teel raporteerisid kindlal päeval ja kellaajal ühe või teise kampaania läbiviimise käigust. Häda sellele, kes oli näiteks heinatööde ajal valdade tabeli alumises osas. Nende aadressil kasutasid Võru seltsimehed kaunis ränki sõnu. Võrumaal oli sellel ajal 30 valda.

Kes olid siis Põlva valla juhid?

Võtame ette arhiivist Põlva Valla Täitevkomitee protokolli 24. okt. 1945. a.

Istung algas kell 16:00.

Koos olid: esimees Albert Tasso

Aseesimees Oskar Tinnus

Sekretär H. Kriivason

TK liikmed: Saal, Ivask, Aarna, Häidof.

Kohal oli ka EKP Võrumaa komitee volinik sm. Kulbok.

Päevakord:

1. Rahvakaasistujate valimine.

2. Külanõukogude koosseisude täiendamine.

Venemaa haldusüksuse vorm – külanõukogud – oli leidnud rakendamist ka Eestis. See tekkis eelmisel kuul ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13. sept. 1945. a. Põlvas nägi see välja järgmine:

43. Himmaste külanõukogu

44. Kioma külanõukogu

45. Peri külanõukogu

46. Põlva külanõukogu, asukohaga Põlva alevis

47. Vanaküla külanõukogu.

Istungil viibis ka valla teine tähtis tegelane, partorg sm. Richard Sööde.

Veel üks näide :

18. okt. 1945. a.

1) Põlva valla ja jahutööstuse aruanne (juhataja Sinivee). Jahuveski praegu seisab, mootorvõll purunenud.

Arutati ka oktoobripühade läbiviimist ja otsustati selgitada pühade tähtsust.

Veel üks tähelepanek. Esmaseks ülesandeks loeti võitlust kuulujuttude vastu. Selles kihutustöös toetuti äsjailmunud ENSV Ministrite Nõukogu Esimehe kirjale.

Koosolekul konstateeriti veel, et olukord Puuri hobulaenutuspunktis on üpris halb. Alati ei tegeldud majandusasjadega. Nõukogude võim armastas pidutseda – vastuvaidlematult tuli seda teha oktoobri- ja maipühade ajal.

Siinkohal väike väljavõte 18. aprilli 1947. a. täitevkomitee istungi protokollist.

Päevakorrapunkt nr. 2

01. mai pidustuste ettevalmistamise aruanne.

Aruandja sms. Kask – Põlva Keskrahvamaja juhataja.

Valla täitevkomitee ära kuulanud sms. Kask’ i aruande, kiitis selle heaks ja kinnitas järgmise plaani:

01. mail 1947. a. kell 12 aktus

Kavas: 1. Avamarss

2. Kõne päeva tähtsusest.

3. Koorilaule.

4. Sõnavõtte kohalikkude asutuste juhatajatelt ja organisatsioonide esindajatelt.

5. Rahvatants

6. Lõppmarss

Kell 20:00 õhtul näidend “Tagatipu Tiisenhosen”

H. raudsepa komöödia 5 vaatuses.

Tants.

Mängib Põlva Rahvamaja keelpillide orkester.

Maipidustuste edukaks läbiviimiseks määrati 5- liikmeline komisjon, kes oli vastutav puhtuse ja korra eest ja et saaks korraldatud vastavad rongkäigud ja miitingud.

1. Kindsiko Helga

2. Ivask Albert

3. Siniorg Hendrik

4. Podgoraev Aleksei

5. Kask Anete

Külanõukogudele teha kohustuseks valida 3- liikmeline komisjon, kes on vastutav maipidustuste ettevalmistamise läbiviimiseks.

Võrdlemisi palju tegemist oli ka rahvalt röövitud vara laialijagamisega võimu soosikutele. Tuletame meelde 1947. a. 03. aprilli istungit:

1947. a. 03. aprilli istungil jagati lehmi:

peremeheta lehmade jagamisel vastavale hoiule läks 18 lehma – Elsa Kohala sai ka lehma.

Täitevkomitee otsustas ära võtta lehmad:

Täitevkomitee leidis, et Hiir Gustavilt on võetud lehm julgeoleku kapteni Barisnikovi poolt ja viimase käsul ümber vahetatud vastuvõtupunktis ja vastu saadud lehm on Põlva valla taluniku Jaan Korro hooldusse antud.

“Kena kombinatsioon küll!”

mängu läksid sellel istungil veel 4 hobust, 6 kaarikut, 4 mustlasvankrit. Näiteks võeti vanker ära Palosaar Jaanilt, põhjusel, et on vana talupidaja.

Taolistele tegudele vaatas nõukogude võim muidugi läbi sõrmede või kiitis isegi heaks.

Heaks aga ei kiidetud valla tegevust maareformi osas. Süüks pandi seda, et liiga on tehtud uusmaasaajatele. Põlva vald sai kõvasti nuhelda “Sovetskoje Estonia” veergudel 18. juuli 1946 “Maareformi moonutus Põlva vallas”.

Huvitav, huvitav loo autoriks oli tuntud Eesti kirjamees Hans Leberecht. Tegelikult polnud asi sugugi nii hull. A. Tasso jagas helde käega võõrast vara nii vasemale kui paremale, ilma ei jäänud ka uusmaasaajad.

Uusmaasaajad said: 7 hobust, 73 karilooma, 74 lammast, 42 siga, 61 eluhoonet, 199 kõrvalhoonet.

Nii need valla asjad käisid niikaua kui vald üldse eksisteeris. Valdadele pandi varsti punkt, kuid sellest juba järgmises peatükis.

VI Küüditamine ja metsavendlus.

Massiline Eesti rahva tagakiusamine algas uute võimumeeste poolt juba 1941. a., mõtlen siinkohal juuniküüditamist ja enne seda toimunud arreteerimisi.

Esimesena langesid löögi alla omavalitsuse tegelased, kes ka enamuses kuulusid Kaitseliitu.

14.-17. juunil algas sõit külmale maale.

Keda siis Põlva vallast ära viidi, selle kurva nimekirja avab Põlva vallavanem.

1. Lepason Jaan – sünd. 05.07.1893. a., kuulus Kaitseliitu.

Lepason J. oli vallavanema ameti kõrval talupidaja Tännassilmas. Võttis osa Vabadus­sõjast soomusrongil “Kapten Irv”. Koos temaga alustavad kura teekond 3 tütart – Laine, Ellen, Evi ja poeg Väino s. 1927. a.

Erinõupidamise otsusel 24.04. 1942. a. mõisteti lugupeetud vallavanem surma.

2. Küüditati Põlva valla konstaabel Aleksander Jänes naise ja 2- aastase tütrega.

3. Kask Herman (end. sõjaväelane)

4. Olesk Jaan – Kaitseliidu Timo rühma päälik.

5. Piho Jaan – talupidaja Mammaste Kunna talust, veski omanik.

6. Raudsepp Ilmar – Isamaaliidu esimees.

7. Elamr Palloson ja ka tema naine Maria, kes oli Kioma algkooli õpetaja. Et selle kohta ilmus eraldi kirjutis ajalehes “Koit” 22.07.2000, siis toon selle siinkohal täielikult ära. (Lisa 4)

Need on ainult mõned näited 1941. a. kuritegudest punavõimu poolt. Teine voor (küüditamine) märtsis 1949. a. oli hoopis massilisem. Siiski leidus ka 1941. a. Põlva vallas mehiseid mehi, kes ei istunud sugugi käed rüpes. Vallas tekkisid suurküüditamise järel mitu salajast omakaitse gruppi, eesmärgiks kodukohtade valve. Koosseis: Kioma 6 meest, Tannassilma 6 meest, Peri 6 meest, Partsi 9 meest ja Mammaste grupp, kuhu kuulus 8 meest, peale selle mõned väiksemad grupid. Kindlad juhid puudusid, ka relvastus oli nõrk. (viimased andmed pärinevad A. Johori uurimusest) .

Palju halvemini käis Põlva meeste ja naiste käsi 1949. a.

1. Küüditamisele oli määratud 172 inimest

2. Viidi ära 114

3. Pääses 58

See nimekiri tuleb hulga pikem. Mõningase pildi annab selle julma operatsiooni mõõtmetest 2001. aastal toimunud suurüritus, mille eesotsas oli president Meri.

“Eesti mäletab” registreerimisleht Põlva valla kohta. (Lisa 5)

Et rahva hing ükskord täis saab, selles ei olnud kahtlust. Toimusid vastuhakud nõukogude võimule, nii otsesed kui kaudsed. Selle kohta mõningaid näited:

Põlva Valla Täitevkomitee esimees Tasso saab ähvarduskirja: Põlva alevis telefoniposti küljest leiti järgmise tekstiga silt: “Täitevkomitee esimehed, partorgid, miilitsavolinikud! Lõpetage rahvavastane tegevus, lahkuge 2 –e nädala jooksul vallast – muidu surm!”

Saades kätte kirja teksti, ruttas TK esimees Tasso selle kirjaga kohe Võrru Parteikomiteesse.

Kahtlasi tegelasi liikus Põlva vallas ringi mitmeid, toimus tõsiseid lahinguid. Julgeolek kandis ette 1945. a. parteikomiteele: 12.-16. sept. võeti Põlva vallas kinni bandiit ja 2 abistajat. 19. juunil tapsid 7 bandiiti Põlva vallas Aarna külas hävitaja Paul Tuule, talu rööviti. Sama bande tungis samal ööl külavolinik Oina tallu, kus tapeti seal viibiv sugulane. Rööviti väärtasju, põgenesid hobustel.

07. sept. tapeti Põlva vallas 3 bandiiti, kinni võeti 5, samuti 4 abistajat. Kätte saadi 6 automaati ja püstol.

Lk. 93 nr. 127. Metsavendade operatsioone Võrumaal Mais 1949. a. Väljavõtted EK(b)P Võrumaa Komitee informatsioonist 25. mai 1949. a.

“Põlva valla Tasuja nim. kolhoosis 13. mai öösel tulid kolhoosnik Ladva, Eduardi tallu Põlva valla bandiidid Palusaar Rein ja Lõhmus Johannes ning veel üks tundmatu mees, röövisid ära Ladva Eduardi parima majakraami. Ladva Eduard koos perekonnaga põgenes bandiitide eest metsa. Ladva Eduard elas kulak Lõhmuse majas, kelle poeg Lõhmus Johannes põgenes kulakute väljasaatmisel metsa ning tegutseb bandiidina”.

Nagu näeme, “röövis“ Joh. Lõhmus oma asju, mille Ed. Ladva oli omastanud.

“Vastupanuliikumine Eestis 1944-1949” Evald Laasi 1992. a., lk 26, nr. 20 “Paanikast Võrumaa valla “aktivistide” hulgas 1945. aastal.”

Põlva valla Täitevkomitee esimehe käskkiri 08. okt. 1945

Mina, Põlva valla Täitevkomitee esimees Albert Tasso, arvesse võttes, et metsamehed-bandiidid terroriseerivad täitevkomiteed, mis on võimaldanud meile alalise valve puudumisel läheneda asutistele takistuseta.

Põlva valla Täitevkomitee asub Põlva alevikus ja kuna siin alalist valvet ei ole ja et kahtlastel isikutel takistada alevikus liiklemist, sellepärast otsustasin:

Keelata Põlva aleviku piirides ära liiklemise eraisikutel ilma sellekohase loata õhtul kella 23 (11) kuni hommikuni kella 5 –ni. Käesolev otsus tehakse teatavaks elanikkonnale, rajoonivolinikule ja hävituspataljoni liikmetele.

A. Tasso

Ei ole siis ime, et valla Täitevkomitee esimehe Tasso närvid üles ütlesid ja sündis käskkiri 08. okt. 1945. a., mis suurt kõmu tekitas ja lõpuks Võru võimumeeste poolt hukka mõisteti.

Nagu näeme Põlva metsavendluse ajaloost, ei hirmutanud A. Tasso liikluskeeld ja sellekohane käskkiri mitte põrmugi.

Pärast märtsiküüditamist 1949. a. metsavendade tegevus aktiviseerus veelgi. Siinkohal Viitamehe lugu.

Lk.99

Nr. 132

“Metsavendade aktsioone Võrumaal juulis 1949. a.” EK(b)P Võrumaa Komitee informatsi­oonist. Pärast 20. juulit 1949. a.

… 13. juuli ööl vastu 14. juulit 1949 oli Põlva Tarbijate Kooperatiivi juures valves Põlva valla “Edu” kolhoosi liige, rahvakaitse rühma liige Viitamees. 14. juulil kell 07:00 hommikul läks Viitamees öövalvest koju, kus teda ootasid ees bandiidid Lõhmus ja Palusaar, kes olid end Viitamehe sauna ära peitnud. Bandiidid käsutasid ta endaga kaasa, mida Viitamees ka tegi.

Bandiidid viisid Viitamehe kodust eemale umbes 2 km ning mõrvasid, lastes pähe 5 lasku. Hiljem asetasid bandiidid Viitamehe laiba ristteele nähtavale kohale. Sm. Viitamees oli aktiivne Rahvakitse rühma liige, võttes osa haarangutest bandiitide paljastamisel. Mõrv oli toime pandud kättemaksuks. Bandiite pole seni tabatud.

Vilksamisi oli juba juttu metsavend Rein Palosaarelt. Üheltpoolt võiks öelda, et ta oli üks verine vend, kelle käsi inimesi tappes ei värisenud. Teiselt poolt kui tutvume selle taustaga, milles oli Rein Palosaar, siis nii ühest hinnangut küll ei julgeks anda. Esmalt pakume lugu Eestis tuntud metsavenna ja kirjamehe A. Käärmani sulest ilmunud materjalist, mis ilmus Võru lehes 24.03.2001. a. “Vabaduse vere hind”. Kirjutis ise on julge ja konkreetne ja käsitleb mitmeid tuntuid Põlva inimesi, kes kindlasti neid ridu lugedes ei tunne end hästi. Siinkohal on seda vaadeldud läbi Rein Palosaare silmade:

Lugu, mis siin ära tõin on lühendatud kujul. (Lisa 6)

Ka teine kirjutis on Alfred Käärmani sulest ja räägib Põlva valla meestest metsavendadest ja kannab pealkirja “Vana Võrumaa mehed”.

Toon ka selle siinkohal ära mõnevõrra lühendatud kujul. (Lisa 7)

Nagu näeme eeltoodust, käis Võrumaal võitlus igas vallas, sealhulgas Põlva vallas. Seniste lugude põhjal teame rohkem Kooraste valla kuulsat rongiröövi jt. tegusid. Vastupanuliikumine toimus aga kõikjal.

VII Põlvas ainult külanõukogu.

Seoses maarajoonide moodustamisega 1950. a. otsustas nõukogude võim vabaneda talle küllaltki vastumeelsest haldusüksusest – nimelt vallast.

Põlva mail likvideeriti vald ja otsustati külanõukogu kasuks (kauaaegse kn ja ka alevinõukogu esimehe E. Piilbergi mälestuste järgi) 15. septembril 1951. a. Tol ajal oli esimehe palgaks kn-s 75 rbl. kuus, valla sekretär Pärja Sell sai 60 rbl. palka. Koristaja kohusid täitis N. Kljukova.

Elmar Piilberg hoidis võimuohje enda käes kuni 1967. a. Külanõukogu asus vanas vallamajas Vissel. 60-70-ndatel aastatel oli Põlva kn esimeheks veel Ene Uibo, kes andis teatepulga üle 30. märtsil 1972. a. Valve Talumehele.

Vahelduseks astume ka korraks turule. 1968. a. maksis Põlva turul muna 10 kop., piimaliiter 20 kop., võikilo 3 rbl. Põrsa eest küsiti 40 rbl.

ÝÝÝ

1958. a. külanõukogude vahelise sots. võistluse võidab Põlva külanõukogu (esimees E. Piilberg).

ÝÝÝ

Järjekordsetel kohalikel nõukogu valimistel 31.03.1959. a. valitakse taas esimeheks Elmar Piilberg, aseesimeheks Rein Kimask ja sekretäriks ikka Pärja Sell.

ÝÝÝ

Kaua aastaid on külanõukogu eesotsas olnud Ene Umbra, kes valiti 1980. a. kohalike nõukogude valimistel 24. veebruaril külanõukogu etteotsa, ja keda võib pidada viimaseks Põlva kn. esimeheks, sest nagu teame, on 1991. a. Põlva valla taasiseseisvumise aasta. Ene Umbra sai proovida nii Põlva valla volikogu esimehe, kui ka vallavanema ameteid.

Vahepeal olid toiminud suured muutused, sellest aga juba järgmises peatükis.

ÝÝÝ

1945. a. toimus külanõukogude liitmine. Põlvaga liideti Himmaste ja Kiuma. Aja edasi minnes suurenes järjest ja kn. saadikute arv. Kui 1951. a. oli valitud 13 saadikut, siis 1961. a. oli neid juba 35.

ÝÝÝ

1969. a. 19. juulil liideti kolhoosid kn. külge. (ajaleheväljalõiked on ära toodud lisades 8 ja 9)

VIII Põlva valla taasiseseisvumise 10 aastat.

1991. a.

19. veebruar – Kolbakov Eugen, Vjatšeslav hakkab talupidajaks Himmaste külas, talu suurus

6,5 ha.

Vägisi tuleb meelde Jorh Aadniel Kiir talupidajaks ja tema kondiproov Tootsi juures.

ÝÝÝ

1991. a. moodustatakse Põlva ja Taevaskoja Põllumaj. Osaühinguid.

ÝÝÝ

Juulikuus tegeldi juba nn. valla asjadega, juriidiline staatus, põhimäärus, volikogude reglement jne.

Oli võetud kõva kurss valla peale.

ÝÝÝ

20. dets. 1991. a. kirjutab Ene Umbra alla mitte enam kn. esimehena, vaid volikogu esimehena.

1992. a.

1992. a. oli vallavanem ka volikogu esimees.

ÝÝÝ

Asutamisloa saab aktsiaselts “Cukulus”, tehakse ka peediühistu “Peet”.

ÝÝÝ

Algab massiline maaeralduste tegemine.

ÝÝÝ

22. dets. Taevaskoja sanatoorium lõpetab oma tegevuse.

1993. a.

Valla rahakott on mõnevõrra paksenenud. Isegi Põlva Kultuurimaja tantsuklubi “Viker” saab 1000 kr.

ÝÝÝ

27.05 lõpetab Põlva kolhoosi ja Vilde- nim. kolhoosi maakasutusõiguse. Kolhoosikorraga on lõpp!

ÝÝÝ

Aasta lõpp kujuneb vallas eriti töörohkeks, toimuvad tähtsad sündmused, nii volikogu kui ka vallavanema valimised.

ÝÝÝ

Põlva valla Volikogu esimehe istung toimus 25.10.1993. a. kell 13:00 Mammaste Lasteaed-algkooli ruumes. Istungi tööst võtsid osa kõik 24 volikogu liiget (mis juhtub tegelikult kaunis harva!).

Volikogu 1993. a.:

1. Alep Peeter

2. Grigorovitš Arvo

3. Haavandi Tormi

4. Hinrikus Jaak

5. Kalda Lehte

6. Lindsalu Ly

7. Lõbu Viljar

8. Musting Raivo

9. Mägi Vallo

10. Mägi Ülle

11. Obring Arved

12. Paal Uuno

13. Patrael Enn

14. Raudsepp Madis

15. Saava Imbi

16. Sarapuu Arvo

17. Sillaste Mati

18. Suik Klaire

19. Teppo Einar

20. Tobreluts Toomas

21. Vaino Arne

22. Vares Kalev

23. Võrno Kaia

I ja II päevakorra punkti juhatas Ene Umbra (vallavanem), järgmisi punkte juba vastvalitud volikogu esimees Jaak Hinrikus. Protokollis Maie Teppo.

Päevakord:

I. Volikogu valimistulemustest (valimiskomisjoni esimees K. Jehe).

II. Volikogu esimehe valimine.

III. Esimehe asetäitja valimine.

IV. Vallavalitsuse liikmete lahkumispalvete läbiarutamine.

V. Vallavanema valimiste ettevalmistamine.

VI. Senised vallavalitsuse liikmed esitavad tagasiastumise palve. (L. Aavastik, T. Kirotar, R. Sajala, M. Teppo, E. Umbra, J. Änilane).

Teine tähtsündmus toimus 08. nov. , vallavalitsus otsustati luua 5- liikmeline, eelmine oli olnud 7.

I. Vallavanema valimine, osa võttis jälle 24. volikogu liiget. Juhatas J. Hinrikus, protokollis L Kalda.

Esitati 2 kanditaati: 1) Tarmo Tamm

2) Ene Umbra (kellel puudus kirjalik nõusolek)

Kandidaadid esitasid oma valimisplatvormi:

Tamm 1) turvatunne

2) maksud

3)koostöö linnaga

Umbra toonitas, et tähtis on lubaduste täitmine.

Volinik R. Musting toetab T. Tamme kandidatuuri ja tulemuseks Tarmo Tamme poolt 13 häält.

(ajaleheväljalõige lisa 10)

Moodustati komisjonid:

1) majanduskomisjon P. Alep

2) sots. tervishoiukomisjon – L. Kähr

3) haridus-kultuurikomisjon – A. Sarapuu

4) maakomisjon – V. Lõbu

ÝÝÝ

15. nov. kinnitati osavaldade vanemad:

1) Taevaskoja Ene Umbra

2) Põlva – Alar Maran

3) Peri – Einar Teppo

11. dets. E. Teppo lahkub Peri osavalla juhi kohalt, asemele Kaia Võrno.

1994. a.

Võeti vastu valla põhimäärus. Volikogu reglement.

ÝÝÝ

Veel oli sellel aastal jutuks munitsipaalmaad, valla piirid. Vald sai oma sümboolika.

ÝÝÝ

Vald lahendas oma tööruumide küsimusi. Tehti remont ja aasta lõpuks koliti uutesse ruumidesse.

ÝÝÝ

Valla volikogu esimees J. Hinrikus kurdab, et volikogu liikmed on võrdlemisi tagasihoidlikumad, enamasti vaikivad volikogu istungitel.

ÝÝÝ

Mõningaid tähtsündmusi:

Juuni – jaanipäeva tähistamine osavaldades; Tännassilma külas “Põud ja vihm” lavastamine.

Juuli – J. Hurda sünniaastapäeva tähistamine

Oktoober – vallamaja ümberkolimine uutesse ruumidesse

1995. a.

Volikogude protokollidest selgub, et seal arutati ka järgmisi küsimusi:

1) 1995. a. eelarve

2) Taevaskoja vanuritekodu asukoht

3) Veel oli tegu valla vapi ja lipu kavanditega

4) Rosma kalmistu kasutamise eeskirjad

5) Kinnitati volikogu palgad – esimees saab 600 kr. ja lihtliige 100 kr.

ÝÝÝ

17. aug. tagastati Taevaskoja koolimaja õigusjärgsele omanikule.

ÝÝÝ

29. sept. soojendusenergia müügihinna kinnitamine.

ÝÝÝ

Endiselt oli arutlusobjektiks valla ja linna koostöö.

ÝÝÝ

21. dets. kinnitati Põlva valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord.

1996. a.

Volikogu töömailt:

03.01 üha rohkem ajab juuri koostöömõte Põlva linnaga. Kuid on ka umbusku ja kartusi. Ettepanek koostööks kogub siiski 13 poolthäält, vastu on 6.

28.02 tähtis dokument valla ehitusmäärus, mis leiab käsitlemist ka hiljem.

06.09 Taevaskoja Vanurite Kodu müüakse hinnaga 700 000 kr.

ÝÝÝ

Võidakse konstateerida, et põhimõtteliselt on vallas põllumajandusreform lõppenud.

Vallavanem T. Tamm: “Valla volikogu ja valla vahel on hea koostöö”.

Aasta lõpp jälle valimiste päralt.

04. nov. toimub vallavanema valimine.

Õhus ripub osavallavanemate staatus. Kas jah või ei! Järjekordselt saab vallavanemaks T. Tamm, kes seab enne tingimuseks “oma meeskonna moodustamise”.

Tamm valiti 10 poolt, 2 vastuhäälega, 2 erapooletut.

Taevaskoja osavalla vanemaks valiti Ene Umbra, kes on valla asjade otsustavat rolli mänginud juba 1980. a-st.

Toome ära uue volikogu koosseisu:

1. Alep Peeter

2. Grigorovitš Arvo

3. Kure Aarne

4. Kähr Liina

5. Lindsalu Ly

6. Mägi Ülle

7. Paal Uuno

8. Patrael Enn

9. Raudsepp Madis

10. Saava Imbi

11. Sarapuu Arvo

12. Tilk Arne

13. Eve Vasser

14. Veskioja Ants

15. Virt Helle

31. oktoobril valitakse volikogu esimeheks Imbi Saava.

Vallas toimus aasta jooksul teisigi sündmusi, mille toob ära maakonna aastaraamat:

Märts - toimus Rosma krossirajal naistepäeva ralli.

Aprill - toimus volbritrall Tamme trahteris.

August - alustati vanadekodu ehitust Põlva Haigla endisesse lasteosakonna ruumidesse.

September- tähistatakse vallamajas õpetajate päeva. Õpetajad olid palutud vallavanema vastuvõtule.

ÝÝÝ

Lõpetati Himmaste algkooli ehitamise II järk.

Oktoober – 10. okt. tähistas Põlva vald oma 5. aastapäeva.

Detsember – jõulupidu valla pensionäridele.

1997. a.

Sellel aastal teeb volikogu esimehe tööd Imbi Saava.

ÝÝÝ

27.02 elav arutelu volikogus Kiuma kultuurielu üle. Küsimuse valmistas ette haridus-kultuuri­komisjon (A. Sarapuu).

ÝÝÝ

“Seelikukütid” küsivad plaadi väljaandmiseks 2000 kr. ka saavad selle, tingimusel, et annavad kontserdi aastalõpu pensionäride peol.

ÝÝÝ

Suure hädaga saadi käima autokauplus Adiste külla. Kooperatiivimeestega oli maajagamisi ennegi.

ÝÝÝ

27.03 – oli arutusel Peri raamatukogu ja koduloomuuseumi küsimused.

ÝÝÝ

Maakonna tähtraamat märgib ära järgmisi sündmusi:

14.01 - avati Hooldekodu Põlva valla ja maakonna rahva tarbeks. Volikogu liikmed nagu üks mees käisid ka kohapeal.

Aprill - 18.04. pandi Timmo Tallide maneežile nurgakivi.

Mai - 30. mai – 12. juuni osales Põlva vald esimest korda Põlva linnaga Põlva päevade ettevalmistamisel.

ÝÝÝ

27. mai - toimus mammaste Lasteaed-algkoolis 4. a. järjest aeroobika missi valimine.

18. juuni – andis Taevaskojas vabaõhukontserdi Eesti tipp-pianist Rein Rannap. See oli kontsert­­turnee “Klaver tuleb külla” avaesinemine.

ÝÝÝ

25. sept. lõpetati Metste prügimäe rekultiveerimine.

02. okt. avati kunagises Kiuma vallamajas raamatukogu. Uueks juhatajaks saab Maie Nõmm.

09.-10. dets. Mammaste Lasteaed-Algkooli õues toimub Päkapikutrall.

17. dets. toimub traditsiooniline Põlva valla pensionäride pidukontsert, kus esinesid suure menuga ka “Seelikukütid”, nagu lubatud.

Vallavanem T. Tamm lisab sellele loetelule oma aruande osas veel juurde:

1) Peri raamatukogu ehitus

2) Mammaste kooli remont

3) Täitsa uus Peri kooli söökla

T. Tamm peab seda üheks edukaks aastaks.

Ka volikogu I. Saava juhtimisel on seadusandluse vallas teinud tublit tööd. Vastu võetud 12. määrust ja 87 otsust.

1998. a.

Volikogul on tegemist kange protestija Endel Säinastega, kes ei ole rahul tema maatükil toimuva liiklusega. Tüli lahendatakse kohtukulli kaudu.

ÝÝÝ

Palju vaeva nõuab volikogult Põlva valla arengukava koostamine.

ÝÝÝ

Maakonnas on Põlva vald suuremaid. 27 külas elab 4000 inimest.

ÝÝÝ

Väikseid sõnelusi ja arusaamatusi sünnitas Ilmar Tageli kinnitamine Peri kooli direktoriks.

ÝÝÝ

Maakonna tähtraamatus leiab äramärkimist Põlva vallas rida sündmusi: (Lisa 11)

1999. a.

Aasta algul tekitas vallas ja valla volikogus ajalehes “Koit ” ilmunud kriitiline artikkel väiksel määral segadust. Asja sisuks nagu ikka maavaldus ja selle kasutamist häiriv suusarada.

ÝÝÝ

Järjekordselt annab oma tööst aru valla konstaabel M. Soekarusk, kelle tööga ollakse üldiselt rahul.

Hinnang kuritegevusele: mõnevõrra kuritegevus vähenenud, ka matsavargusi ainult 7. Kuid ei puudu suurenenud pahandused. Sissemurdmine Partsi kauplusse.

28. aug. rööv Rosma külas. Röövlid viisid ära vara 58 000 kr. eest. Ilma tegi ka Himmaste kuritegelik grupp (Olesk, 2 Kurvitsat ja Vahur Vares).

ÝÝÝ

Et oli järjekordne valimisaasta, siis jätkus tööd küllaga nii volikogu kui ka vallavalitsusele.

28. oktoobril esitab senine vallavalitsus lahkumisavalduse. Väikese pildi valimistest toob ära ajaleht “Koit”.

Seekordne volikogu valiti 15 liikmeline:

1. Peeter Alep

2. Endel Ermel

3. Jaak Hinrikus

4. Ahti Hütt

5. Aare Kure

6. Raivo Musting

7. Arvi Nemvalts

8. Maie Nõmm

9. Uno Paal

10. Imbi Saava

11. Arvo Sarapuu

12. Mati Sillaste

13. Valdur Sokk

14. Arne Tilk

15. Toomas Tobreluts

04. nov. toimus vallavanema valimine. Jaak Hinrikus esitab kanditaadiks Arne Tilk. Elab Põlva vallas 1977. a. Omandas TRÜ-s treener-õpetaja eriala. Õppinud USA-s pool aastat põllumajandust ja piimandust. Valdab vabalt inglise ja vene keelt. Abielus, peres 3 last.

Et teisi kanditaate ei olnud, sai valimistel 8 poolthäält, vastu ei oldud.

Moodustati alatised komisjonid:

1. eelarve-majandus – esimees P. Alep

2. kultuur-haridus – A. Sarapuu

3. sotsiaal – A. Nemvalts

Tarmo Tamm tänab volikogu liikmeid viljaka 6- aastase koostöö eest.

Raul Lepasson saab A. Tilga asemel volikogu asendusliikmeks. Vallas asuvad tööle uued ametimehed:

1. haridus- ja kultuurinõunik Eve Sokk

2. majandusnõunik Ülo Plakso

3. sotsiaalnõunik Elle Vidder

4. peamaakorraldaja Riina Haitov

2000. a.

27.01 vald saab uue konstaabli – Rein Rahasepp

ÝÝÝ

Kinnitatakse koolide põhimäärused.

ÝÝÝ

Õiguskomisjoni esimeheks valitakse Uuno Paal.

ÝÝÝ

Toimub koolivõrgu korrastamine:

1. lõpetada Taevaskoja algkooli tegevus 01. sept. 2000. a.

2. samad sõnad Vanaküla Algkooli kohta.

ÝÝÝ

Teatud kõmu ja elevust tekitas vallas vabade maade erastamine.

ÝÝÝ

2000. a. viidi läbi mammaste külapäev, Taevaskoja ja Kiidjärve matkapäevad.

ÝÝÝ

2000. a. suvel laekub halvasti üksikisiku tulumaks.

Vallal on 143 km teid, kuid need said jooksval aastal ainult 60 koormat kruusa, mida on muidugi vähe.

26.10 kinnitatakse valla arengukava.

Hariduse alal olukord selline:

3 kooli: 1)Peri Põhikool – 76 õpilast

2)Mammaste Lasteaed-Algkool – 122 last

183 õpilast

3)Himmaste Algkool 43 õpilast.

Kultuuri alal:

1. Himmaste külakeskus, valla raamatukogu.

2. Peri Külakeskus, koduloo muuseum ja raamatukogu.

3. Miiaste Külakeskus, raamatulaenutuspunkt.

4. Kioma raamatukogu.

5. Vanaküla raamatukogu.

Vallas puudub suurtööstus. On olemas 7 puiduettevõtet ja üks keraamika töökoda.

IX Põllumajandus

Põlva vallas oli ja on 3 suurt põllumajanduslikku ettevõtet, rida aastatid tagasi oli nende nimetus “Võit”, Taevaskoja ja Vilde -nim. kolhoos.

Kas on nende olemasolu praegu tähtis? On küll. Seda kinnitab ka praegune vallavanem A. Tilk: “Valla tulubaasi annavad nad üsna kopsaka osa”. Põllumajanduslikud ettevõtted on valla suurimad tööandjad.

Sellepärast tuleb neist ikka juttu teha. Suurem oli nende osatähtsus vast kümmekond aastat tagasi. Tolleaegne külanõukogu esimees võib küll rinna kummi ajada ja öelda, et tema oli külanõukogu peremees! Tuhka ta oli! Kohaliku elu korraldas, organiseeris ja maksis ka kinni tegelikult kolhoos. Sellepärast oli tol ajal külas esimene mees kahtlemata kolhoosi esimees, eriti aga jõuka kolhoosi esimees. Seda oli nii “Võit”, Taevaskoja kui Vilde. Ka majandite eesotsas seisid tugevad isiksused (J. Üts, V. Kaljuvee ja H. Kaarna).

Selles peatükis räägime nendest inimestest ja ei hakka üles lugema kuivi arve, liha ning piimatonne (mis olid muidugi väga tähtsad kolhoosikorra ajal, mille järgi anti hinnang kolhoosile ja ka külanõukogule).

Kolhoos “Võit”

Üldteada on fakt, et “Võit” oli Eestis asutamiselt teine ja mandri- Eesti esimene. Rääkides “Võidust” ei saa märkimata kahte nime – Artur Kohala ja Johannes Üts.

Alustada tuleb muidugi Artur Kohalast, kes oli üks kõva uue võimu pooldaja. Nõukogude võimuga läks ta kaasa juba 1941. a., olles Puuril hobulaenutuspunkti juhataja. Teda arreteerisid Põlva omakaitse mehed Feliks Molok ja Albert Jääger – 12. juulil – järgnes vangla – turbaraha. Ju Saksa võimud siiski tal palju süüd ei leidnud, et oleksid seina äärde pannud. 1944. a. sissemarssiva nõukogude võimu silmis oli Kohala tehtud mees. Temast sai “Võidu” kolhoosi esimene esimees reaks aastateks. 1948. a. astus A. Kohala parteisse. Tema võidukäik oleks võinud kesta veel palju aastaid, kui poleks olnud ühte väikest asja. Tuli välja, et Kohala polegi Kohala. Selle tõe avastas KGB – võtte kätte 1936. a. Kaitseliidu ajakirja, kus seisab kirjas järgmine: “Koiola kaitseliitlane Artur augusti p. Kotli on uueks nimeks võtnud Kohala”.

Näete, kuidas paar rida ajakirjas võib kihva keerata mehe hiilgava karjääri!

Kas nüüd selle sündmuse või mõne muu seiga pärast, saab Artur Kohalast kirglik kalamees, kes palju tunde veedab kalavetel. Seda fakti tunnistas isegi kohalik ajaleht “Koit”.

Nüüd siis teisest kangest mehest, Johannes Ütsist, kes juhtis kolhoosi “Võit” 25 aastat.

Aastanumbriks kirjutati siis 1950. a. , kui Elva poiss sisseastumispaberid TRÜ põllumajandusosakonda viis.

Põlva MTJ-s agronoom “Ühenduse” kolhoosis, nii nimetati vastse põllumehe esimest töökohta. 25. tööaasta jooksul jõuti korda saata nii mõndagi. Oli nii suuri, kui ka vähem suuri tegusid. Üks J. Ütsi tegudest viidi võiduka lõpuni, võime lugeda 1980. a. ajalehest “Koit”

13.11.80. a. räägib sellest nõnda: (Lisa nr. 12)

Majanduslikus mõttes polnud Vilde ja Taevaskoja muidugi võrreldavad “Võiduga”, kuid tugevad majandid olid nemadki.

Taevaskoja

Taevaskoja peremeheks oli palju aastaid Väino Kaljuvee, sündinud 1924. a. Varstu vallas. 1936. a. oli Taevaskoja eelkäija “Partisan ”Lembitu”” kolhoosi esimees. 1968. a. liitumise tagajärjel tekibki Taevaskoja, mille esimehe toolil istub Väino Kaljuvee.

Taevaskoja kolhoosi ülesehitus saabki Kaljuvee elutööks.

Vilde

Kindlalt hoidis kolhoosi ohje Hans Kaarna, sünd. 1934. a. Valga raj. Sangastest. Alates 1974. a. aga juba Põlvamaa mees, olles kolhoosi agronoomiks, milliselt positsioonilt oli esimehe toolile juba väike samm.

Põllumajandusliku osa lõpetan väikese valimisvõitlusega, mis toimus 1989. a. pingelises poliitilises võitluses, kus noored tegijad vanad nii Taevaskoja kui ka Vildes. Vanade esimeeste vastu seati üles noored ja elujõulised noorte esimeeste kandidaadid. Vildes Grigorovitš ja Taevaskojas Jaan Tobreluts.

Kui Vildes oli H. Kaarna ja Grigorovitši võitlus võrdlemisi tasavägine, Grigorovitš edestas Hans Kaarnat vaid 6. häälega, siis Taevaskojas sai V. Kaljuvee oma noorelt kolleegilt J. Tobrelutsult hävitavalt lüüa.

1) J Tobreluts 301 häält

2) V. Kaljuvee vaid 98 häält

Mida öelda nende meeste kohta praegu? J. Üts ja V. Kaljuvee on manalamehed. J. Tobreluts on jäänud truuks põllumehe ametile. Rahvas mäletab neid aga endiselt, Vilde on seniajani suurim munatootja, kuid mitte ainult seda. Materiaalse kõrval on hinnas ka vaimsed väärtused, kõigile on teada Peri koduloomuuseum, hingeks ja heaks haldjaks oli ka kunagi Tiiu Kaarna.

X Haridus ja kultuurielu.

Haridus- ja kultuurielu sündmusi on kajastatud kogu kroonika ulatuses, seepärast ei ole mõttekas neid siinkohal veel üle korrata. Teeme ainult väikese kõrvalpõike haridusellu 1863 ja siis juba tänasesse päeva.

Põlva kihelkonna kooli ja õpetajad 1863.

Õpetaja palk: näit. Jaan Käisil 9 taalrit maad.

Lugemisoskusega talupoegi leidus Põlva, Räpina, Kanepi kihelkonnas juba 17. sajandil. On teada, et esimene kool töötas Põlvas 1688. a.

ÝÝÝ

Põlva naised on alati õpihimulised olnud. Võru leht 30. mail 1983. a. toob ära järgmise teate: “Põlva naised õppereisil” 10.-14. juunil õppereis Tartu, Viljandi, Järva, Lääne ja Harjumaale. Sõit toimub veoautodel, kell 04 hommikul. Sõidukulud 8-9 kr.

01.06.1931. a. “Kiomal austati lõpetajaid” Kioma algkooli lõpetasid hästi Eha Püvi, Virve Urgard.

Karskusseltsi “Püsivuse” poolt tervitab kooli juhataja W. Haidak.

ÝÝÝ

10. dets. 1939. a. Peri rahvamaja avapidu. Aktusel peab jumalateenistuse A. Kivisikk (Põlva kirikuõpetaja). Mängiti naljamängu “Üürilaps”.

ÝÝÝ

11. dets. 1939. a. algas Põlva kohalikus haridusseltsi saalis “Raamatunädala aktus”. Kõneles kirjanik Jaan Vahtra. Väljas oli esimene eestikeelne piibel, mis oli suur haruldus. Õpetaja A. Kivisikk avastas selle Põlva valla elaniku Jaan Kangru juurest. Nii palju siis minevikust – nüüd tänapäeva.

ÝÝÝ

Põlva valla koolivõrk 1999. a.

Põlvamaa aasta õpetaja 1999. a. laureaat Reet Külaots, Mammaste Lasteaed-Algkooli õpetaja.

ÝÝÝ

Hariduselu korraldamine ei ole mitte kerge koorem. Nii ulatuvad hariduskulud 1999. a. Põlva vallas 8583,9 kr., sellest omavalitsuskulud 20 231,4. Seega moodustavad hariduskulud valla üldisest eelarvest 42,4 %.

ÝÝÝ

1999. a. toimus ühe suurema üritusena vallas Jakob Hurda 160. a. sünniaastapäeva tähistamise ja Himmaste külakeskuse avamine.

Valla raamatukogud 1999. a.

ÝÝÝ

Põlva valla kultuuritöö keskusteks on kujunenud külakeskused Himmastes, Kiumas, Peril. Vallal on välja kujunenud rida traditsioonilisi üritusi, mis pakuvad meelelahutust.

Suure populaarsuse on võitnud külapäevad, jaanipäevade tähistamine, aasta lõpul toimuvad pensionäride peod. Eraldi peaks rääkima ühest üritusest, mida kindlasti pole teistes valdades, so. Aastaste laste iga-aastane kokkutulek.

Kasutatud kirjanduse allikate loetelu.

1. Rein Villa püsinäitus “Põlva läbi aegade ”.

2. H. Randma “Põlva 1940 – 2000” peatükid III – IV

3. Raamat “Lõuna – Eesti avaliku elu tegelased”

4. Ajaleht “Koit” 1963 – 2000 aastakäigud.

5. Võrumaa ajalehed “Elu” 1938 – 1939. a.

“Töörahva Elu” 1940 – 1941

“Võrumaa Teataja” 1941 – 1944

“Võrumaa Teataja” 1990 - 2000

6. Kaitseliidu ajakiri “Kaitse Kodu”

7. Põlva maakonna aastaraamatud 1996 – 1999

8. Raamat “Võrumaa” 1926. a.

9. J. Ellen “Võõra väe vangid”.

10. Raamat “Pool sajandit küüditamist Võrumaal”

11. Valga arhiiv – Põlva valla Täitevkomitee protokollid 1945 – 1949. a.

12. Põlva valla volikogu istungite protokollid 1981 – 2000. a.

13. “Maaleht” kirjutised Põlva kolhoosist.

14. J. Ellen “Võrumaa saaga”

15. K. Villako “ajarännak” 1999. a.